Ilma mälestusteta pole me enam lihtsalt kinnipeetavad. Naised ilma nimedeta, ilma lugudeta. «Terroristid», «kurjategijad», nagu nad ütlevad. Ilma mälestusteta oleme nagu surnud.
Gulbahar Haitiwaji sündis Xinjiangis uiguuride perekonda. 2006. aastal otsustas naise pere põgeneda Prantsusmaale, et seal uut elu alustada. Kui Gulbahar 2016. aastal kodumaale naasis, ei osanud ta aimatagi, et jääb sinna pikkadeks aastateks. Üheainsa foto alusel mõistis Hiina naise seitsmeks aastaks vangilaagrisse.
Ta talus sadu tunde ülekuulamisi, piinamisi, näljutamist, politseivägivalda ja ajupesu. Pikka aega arvas naine, et ta hukatakse. Abi ei olnud loota ei Prantsusmaalt, kus ta oli eksiilis elanud viimased kümme aastat, ei tema abikaasalt Kerimilt ega ka tütardelt. Gulbahar arvas, et lõks, millesse Hiina valitsus ta meelitas, sulgub tema ümber igaveseks …
Samal ajal kui Hiina valitsus jätkab «ümberõppeprogrammi» Xinjiangis, küüditab uiguure ja sundsteriliseerib naisi, räägib Gulbahar, esimene Hiina koonduslaagri ellujäänu, avameelselt oma loo.
Ilma mälestusteta pole me enam lihtsalt kinnipeetavad. Naised ilma nimedeta, ilma lugudeta. «Terroristid», «kurjategijad», nagu nad ütlevad. Ilma mälestusteta oleme nagu surnud.
Gulbahar Haitiwaji sündis Xinjiangis uiguuride perekonda. 2006. aastal otsustas naise pere põgeneda Prantsusmaale, et seal uut elu alustada. Kui Gulbahar 2016. aastal kodumaale naasis, ei osanud ta aimatagi, et jääb sinna pikkadeks aastateks. Üheainsa foto alusel mõistis Hiina naise seitsmeks aastaks vangilaagrisse.
Ta talus sadu tunde ülekuulamisi, piinamisi, näljutamist, politseivägivalda ja ajupesu. Pikka aega arvas naine, et ta hukatakse. Abi ei olnud loota ei Prantsusmaalt, kus ta oli eksiilis elanud viimased kümme aastat, ei tema abikaasalt Kerimilt ega ka tütardelt. Gulbahar arvas, et lõks, millesse Hiina valitsus ta meelitas, sulgub tema ümber igaveseks …
Samal ajal kui Hiina valitsus jätkab «ümberõppeprogrammi» Xinjiangis, küüditab uiguure ja sundsteriliseerib naisi, räägib Gulbahar, esimene Hiina koonduslaagri ellujäänu, avameelselt oma loo.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/hiina-gulagi-ellujäänu394317Hiina Gulagi ellujäänuhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949081943-800_1.webp3131EURInStock/elulood ja mälestused/maailm361234Ilma mälestusteta pole me enam lihtsalt kinnipeetavad. Naised ilma nimedeta, ilma lugudeta. «Terroristid», «kurjategijad», nagu nad ütlevad. Ilma mälestusteta oleme nagu surnud.<br /><br />Gulbahar Haitiwaji sündis Xinjiangis uiguuride perekonda. 2006. aastal otsustas naise pere põgeneda Prantsusmaale, et seal uut elu alustada. Kui Gulbahar 2016. aastal kodumaale naasis, ei osanud ta aimatagi, et jääb sinna pikkadeks aastateks. Üheainsa foto alusel mõistis Hiina naise seitsmeks aastaks vangilaagrisse. <br /><br />Ta talus sadu tunde ülekuulamisi, piinamisi, näljutamist, politseivägivalda ja ajupesu. Pikka aega arvas naine, et ta hukatakse. Abi ei olnud loota ei Prantsusmaalt, kus ta oli eksiilis elanud viimased kümme aastat, ei tema abikaasalt Kerimilt ega ka tütardelt. Gulbahar arvas, et lõks, millesse Hiina valitsus ta meelitas, sulgub tema ümber igaveseks …<br /><br />Samal ajal kui Hiina valitsus jätkab «ümberõppeprogrammi» Xinjiangis, küüditab uiguure ja sundsteriliseerib naisi, räägib Gulbahar, esimene Hiina koonduslaagri ellujäänu, avameelselt oma loo. Ilma mälestusteta pole me enam lihtsalt kinnipeetavad. Naised ilma nimedeta, ilma lugudeta. «Terroristid», «kurjategijad», nagu nad ütlevad. Ilma mälestusteta oleme nagu surnud.<br /><br />Gulbahar Haitiwaji sündis Xinjiangis uiguuride perekonda. 2006. aastal otsustas naise pere põgeneda Prantsusmaale, et seal uut elu alustada. Kui Gulbahar 2016. aastal kodumaale naasis, ei osanud ta aimatagi, et jääb sinna pikkadeks aastateks. Üheainsa foto alusel mõistis Hiina naise seitsmeks aastaks vangilaagrisse. <br /><br />Ta talus sadu tunde ülekuulamisi, piinamisi, näljutamist, politseivägivalda ja ajupesu. Pikka aega arvas naine, et ta hukatakse. Abi ei olnud loota ei Prantsusmaalt, kus ta oli eksiilis elanud viimased kümme aastat, ei tema abikaasalt Kerimilt ega ka tütardelt. Gulbahar arvas, et lõks, millesse Hiina valitsus ta meelitas, sulgub tema ümber igaveseks …<br /><br />Samal ajal kui Hiina valitsus jätkab «ümberõppeprogrammi» Xinjiangis, küüditab uiguure ja sundsteriliseerib naisi, räägib Gulbahar, esimene Hiina koonduslaagri ellujäänu, avameelselt oma loo.