Protokolle der Estländischen Ritterschaft

Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1914-1920. Berichte an den ordentlichen Landtag der Estländischen Ritterschaft. Februar 1914. Anträge und Entwürfe. Protokolle des Estländischen Landratskollegiums 1914-1918

1145-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat (saksa keeles) sarjast Ex fontibus archivi historici Estoniae

Eesti Ajalooarhiiv 2011


Eestimaa rüütelkond on välja kasvanud Taani kuninga Harju- ja Virumaa vasallide ühendusest, mida mainiti esimest korda 1252. aastal. Rüütelkond mängis Eestimaa ajaloos olulist rolli kuni iseseisva Eesti riigi tekkimiseni 1918. aastal. Eestimaa rüütelkonna ajaloo seisukohalt olulise allika publikatsioon on ühtlasi panus Eesti ajaloo uurimisse, sest 1917. aastani oli Eestimaa valitsemine suurelt osalt rüütelkonna ülesanne. Tartus Ajalooarhiivis hoiul olevaid rüütelkonna protokolle, eriti neid, mis pärinevad hilisemast ajast, on ajaloolased seni vähe kasutanud. Seetõttu otsustasid väljaandjad alustada protokollidega rüütelkonna viimastest tegevusaastatest enne selle laialisaatmist 1920. aastal.

Tegemist on ajalooallika editsiooniga, millele on lisatud isiku- ja aineregister, saksa- ja eestikeelsete kohanimede konkordants ning sõnastik. Poliitiliselt rahututest aastatest 1917–18 on paljud protokollid puudu, ent seda lünka on püütud täita Eestimaa rüütelkonna viimase peamehe mälestustele lisatud dokumentide abil. Protokollide kõrval on ära trükitud ka 1918. aasta korralise maapäeva retsess. Et rüütelkonna protokollid annavad täieliku pildi ainult koos eriaruannetega, on maapäevast osavõtjaile saadetud aruanded ning esildised ja kavandid, mille kohta tuli maapäeval otsus langetada, lisatud sellele publikatsioonile teise köitena. Et rüütelkonna tegevusvaldkondadest täielikumat pilti anda, on lisatud kaks 1911. aasta maapäevale esitatud aruannet, mille teemad ei olnud 1914. aastal päevakorral. Need aruanded käsitlevad Eestimaa kirikuasju ja rahvakoole. Teise köite lõpetavad maanõunike kolleegiumi protokollid.

Die Estländische Ritterschaft ist hervorgegangen aus der 1252 erstmals erwähnten Vereinigung der Vasallen des dänischen Königs in Harrien und Wierland. Die Ritterschaft hat bis zur Entstehung eines selbstständigen Staates im Jahre 1918 die Geschichte Estlands maßgebend bestimmt. Die Veröffentlichung einer wichtigen Quelle zur Geschichte der Estländischen Ritterschaft ist zugleich eine Beitrag zur Erforschung der Geschichte Estlands, dessen Verwaltung zu großen Teilen bis 1917 die Aufgabe der Ritterschaft war. Die im Estnischen Historischen Archiv in Tartu aufbewahrten Ritterschaftsprotokolle vor allem der jüngeren Zeit sind bisher von der Geschichtswissenschaft nur wenig benutzt worden. Die Herausgeber haben sich aus diesem Grund entschlossen, mit den Protokollen der letzten Jahre vor der Auflösung der Ritterschaft 1920 zu beginnen.

Diese Veröffentlichung versteht sich als Edition einer historischen Quelle, die durch ein Personen- und Sachregister, durch eine Konkordanz der deutschen und estnischen Ortsnamen sowie durch ein Glossar für den Benutzer erschlossen wird. Aus den politisch bewegten Jahren 1917–18 fehlen zahlreiche Protokolle; diese Lücke konnte teilweise durch Übernahme von Dokumenten geschlossen werden, die der letzte Ritterschaftshauptmann von Estland seinen Erinnerungen beigefügt hatte. Der Rezess des ordentlichen Landtages vom Jahre 1918 wurde gleichfalls in die Edition eingefügt. Da die Ritterschaftsprotokolle nur zusammen mit den Spezialberichten ein vollständiges Bild vermitteln, sind die an die Landtagsglieder versandten Berichte zusammen mit Anträgen und Entwürfen, über die auf dem Landtag beschlossen werden sollte, dieser Veröffentlichung als zweiter Teilband beigefügt. Um den Tätigkeitsbereich der Ritterschaften zu vervollständigen, wurden zwei Berichte an den Landtag von 1911 hinzugefügt, deren Themen 1914 nicht Gegenstand der Tagesordnung waren. Diese Berichte behandeln kirchliche Angelegenheiten und das Volksschulwesen in Estland. Den Abschluss dieses Teilbandes bilden die Protokolle des Kollegiums der Landräte.

Komplekt kahest raamatust.
Alates 53,63 €
Ainult %1 järel
Eestimaa rüütelkond on välja kasvanud Taani kuninga Harju- ja Virumaa vasallide ühendusest, mida mainiti esimest korda 1252. aastal. Rüütelkond mängis Eestimaa ajaloos olulist rolli kuni iseseisva Eesti riigi tekkimiseni 1918. aastal. Eestimaa rüütelkonna ajaloo seisukohalt olulise allika publikatsioon on ühtlasi panus Eesti ajaloo uurimisse, sest 1917. aastani oli Eestimaa valitsemine suurelt osalt rüütelkonna ülesanne. Tartus Ajalooarhiivis hoiul olevaid rüütelkonna protokolle, eriti neid, mis pärinevad hilisemast ajast, on ajaloolased seni vähe kasutanud. Seetõttu otsustasid väljaandjad alustada protokollidega rüütelkonna viimastest tegevusaastatest enne selle laialisaatmist 1920. aastal.

Tegemist on ajalooallika editsiooniga, millele on lisatud isiku- ja aineregister, saksa- ja eestikeelsete kohanimede konkordants ning sõnastik. Poliitiliselt rahututest aastatest 1917–18 on paljud protokollid puudu, ent seda lünka on püütud täita Eestimaa rüütelkonna viimase peamehe mälestustele lisatud dokumentide abil. Protokollide kõrval on ära trükitud ka 1918. aasta korralise maapäeva retsess. Et rüütelkonna protokollid annavad täieliku pildi ainult koos eriaruannetega, on maapäevast osavõtjaile saadetud aruanded ning esildised ja kavandid, mille kohta tuli maapäeval otsus langetada, lisatud sellele publikatsioonile teise köitena. Et rüütelkonna tegevusvaldkondadest täielikumat pilti anda, on lisatud kaks 1911. aasta maapäevale esitatud aruannet, mille teemad ei olnud 1914. aastal päevakorral. Need aruanded käsitlevad Eestimaa kirikuasju ja rahvakoole. Teise köite lõpetavad maanõunike kolleegiumi protokollid.

Die Estländische Ritterschaft ist hervorgegangen aus der 1252 erstmals erwähnten Vereinigung der Vasallen des dänischen Königs in Harrien und Wierland. Die Ritterschaft hat bis zur Entstehung eines selbstständigen Staates im Jahre 1918 die Geschichte Estlands maßgebend bestimmt. Die Veröffentlichung einer wichtigen Quelle zur Geschichte der Estländischen Ritterschaft ist zugleich eine Beitrag zur Erforschung der Geschichte Estlands, dessen Verwaltung zu großen Teilen bis 1917 die Aufgabe der Ritterschaft war. Die im Estnischen Historischen Archiv in Tartu aufbewahrten Ritterschaftsprotokolle vor allem der jüngeren Zeit sind bisher von der Geschichtswissenschaft nur wenig benutzt worden. Die Herausgeber haben sich aus diesem Grund entschlossen, mit den Protokollen der letzten Jahre vor der Auflösung der Ritterschaft 1920 zu beginnen.

Diese Veröffentlichung versteht sich als Edition einer historischen Quelle, die durch ein Personen- und Sachregister, durch eine Konkordanz der deutschen und estnischen Ortsnamen sowie durch ein Glossar für den Benutzer erschlossen wird. Aus den politisch bewegten Jahren 1917–18 fehlen zahlreiche Protokolle; diese Lücke konnte teilweise durch Übernahme von Dokumenten geschlossen werden, die der letzte Ritterschaftshauptmann von Estland seinen Erinnerungen beigefügt hatte. Der Rezess des ordentlichen Landtages vom Jahre 1918 wurde gleichfalls in die Edition eingefügt. Da die Ritterschaftsprotokolle nur zusammen mit den Spezialberichten ein vollständiges Bild vermitteln, sind die an die Landtagsglieder versandten Berichte zusammen mit Anträgen und Entwürfen, über die auf dem Landtag beschlossen werden sollte, dieser Veröffentlichung als zweiter Teilband beigefügt. Um den Tätigkeitsbereich der Ritterschaften zu vervollständigen, wurden zwei Berichte an den Landtag von 1911 hinzugefügt, deren Themen 1914 nicht Gegenstand der Tagesordnung waren. Diese Berichte behandeln kirchliche Angelegenheiten und das Volksschulwesen in Estland. Den Abschluss dieses Teilbandes bilden die Protokolle des Kollegiums der Landräte.

Komplekt kahest raamatust.
Tooteinfo
Tootekood R0201756
Aasta 2011
Sari Ex fontibus archivi historici Estoniae
Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv
Kujundaja Helina Tamman, Thomas von Dellingshausen
Koostaja Thomas von Dellingshausen, Henning von Wistinghausen
Köide kõva
Lehekülgi 1145
EAN 9789985858776
Ümbris ei
ISSN 17360811
Keel saksa
Teema Eesti ajalugu

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.