The Estonian Foreign Policy Yearbook 2008
Raamat välispoliitika ekspertidele, aga ka huvilistele. Üheksa inglisekeelset artiklit nii Eesti kui ka rajatagustelt teadlastelt ja analüütikutelt.
Euroopa Parlamendi ametnik Martin Kala otsib seletusi Euroopa Liitu haaranud pessimismile ning vaeb Eesti tegutsemisvõimalusi ühenduses, kus eestlasi peetakse üldjuhul passiivseks ning kõigi ja kõigega nõustuvaks rahvaks.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Maria Mälksoo väidab, et Euroopa Liidu poliitikute ja ühiskonnateadlaste seisukohad uute liikmesriikide ebaküpsusest julgeoleku küsimustes, peegeldavad pigem hoiakut Kesk- ja Ida-Euroopa maadest kui ‘Euroopast, mis pole ikkagi see päris Euroopa'.
Tartu Ülikooli riigiteaduste Instituudi vanemteadur Piret Ehin hindab Euroopa Liidu finantsabi Venemaale. Erinevad abiprogrammid on aastatega kokku kuivanud, tekitades küsimuse, kas finantsabi Venemaale on üldse vaja ja mõtet jätkata?
Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Tiago Marques analüüsib Prantsusmaa algatust – elavdada Euroopa Liidu ja Vahemere regiooni riikide koostööd Vahemere Liidu loomisega, mis võiks huvi pakkuda Eestilegi, sest avab uusi võimalusi mh energia, transpordi ja keskkonnakaitse vallas.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Daniel Keohane vaeb Euroopa Liidu väljavaateid uutest julgeolekuohtudest kubisevas maailmas, ja tõdeb, et ebastabiilsuse laienedes peab Euroopa Liit olema valmis kaitsma oma huve vajadusel sõjalise jõuga.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Sophie de Varcoubeil põhjendab, miks tuleb kaitsetööstuste globaliseerudes reformida lisaks Euroopa kaitseturgudele ka Ameerika Ühendriikide kaitseturg.
Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuse professor Andrew A. Michta väitel toimub transatlantilistes suhetes lähiaastail rida muutusi ning Eesti-sugustel väikeriikidel tuleb nendega arvestada, et tulemuslikult kaitsta oma huve Euroopa Liidus ja NATOs.
Eesti kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar analüüsib küberjulgeoleku ohte, Eesti kogemusi selles valdkonnas ning võimalusi küberrünnakute tõrjumiseks ja infotehnoloogiliste ohtude minimeerimiseks.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi lektor Peep Mardiste selgitab rahvusvahelise kliimapoliitika mõju Eestile ning soovitab muutusi riigi energia ja transpordipoliitikas.
Euroopa Parlamendi ametnik Martin Kala otsib seletusi Euroopa Liitu haaranud pessimismile ning vaeb Eesti tegutsemisvõimalusi ühenduses, kus eestlasi peetakse üldjuhul passiivseks ning kõigi ja kõigega nõustuvaks rahvaks.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Maria Mälksoo väidab, et Euroopa Liidu poliitikute ja ühiskonnateadlaste seisukohad uute liikmesriikide ebaküpsusest julgeoleku küsimustes, peegeldavad pigem hoiakut Kesk- ja Ida-Euroopa maadest kui ‘Euroopast, mis pole ikkagi see päris Euroopa'.
Tartu Ülikooli riigiteaduste Instituudi vanemteadur Piret Ehin hindab Euroopa Liidu finantsabi Venemaale. Erinevad abiprogrammid on aastatega kokku kuivanud, tekitades küsimuse, kas finantsabi Venemaale on üldse vaja ja mõtet jätkata?
Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Tiago Marques analüüsib Prantsusmaa algatust – elavdada Euroopa Liidu ja Vahemere regiooni riikide koostööd Vahemere Liidu loomisega, mis võiks huvi pakkuda Eestilegi, sest avab uusi võimalusi mh energia, transpordi ja keskkonnakaitse vallas.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Daniel Keohane vaeb Euroopa Liidu väljavaateid uutest julgeolekuohtudest kubisevas maailmas, ja tõdeb, et ebastabiilsuse laienedes peab Euroopa Liit olema valmis kaitsma oma huve vajadusel sõjalise jõuga.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Sophie de Varcoubeil põhjendab, miks tuleb kaitsetööstuste globaliseerudes reformida lisaks Euroopa kaitseturgudele ka Ameerika Ühendriikide kaitseturg.
Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuse professor Andrew A. Michta väitel toimub transatlantilistes suhetes lähiaastail rida muutusi ning Eesti-sugustel väikeriikidel tuleb nendega arvestada, et tulemuslikult kaitsta oma huve Euroopa Liidus ja NATOs.
Eesti kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar analüüsib küberjulgeoleku ohte, Eesti kogemusi selles valdkonnas ning võimalusi küberrünnakute tõrjumiseks ja infotehnoloogiliste ohtude minimeerimiseks.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi lektor Peep Mardiste selgitab rahvusvahelise kliimapoliitika mõju Eestile ning soovitab muutusi riigi energia ja transpordipoliitikas.
Raamat välispoliitika ekspertidele, aga ka huvilistele. Üheksa inglisekeelset artiklit nii Eesti kui ka rajatagustelt teadlastelt ja analüütikutelt.
Euroopa Parlamendi ametnik Martin Kala otsib seletusi Euroopa Liitu haaranud pessimismile ning vaeb Eesti tegutsemisvõimalusi ühenduses, kus eestlasi peetakse üldjuhul passiivseks ning kõigi ja kõigega nõustuvaks rahvaks.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Maria Mälksoo väidab, et Euroopa Liidu poliitikute ja ühiskonnateadlaste seisukohad uute liikmesriikide ebaküpsusest julgeoleku küsimustes, peegeldavad pigem hoiakut Kesk- ja Ida-Euroopa maadest kui ‘Euroopast, mis pole ikkagi see päris Euroopa'.
Tartu Ülikooli riigiteaduste Instituudi vanemteadur Piret Ehin hindab Euroopa Liidu finantsabi Venemaale. Erinevad abiprogrammid on aastatega kokku kuivanud, tekitades küsimuse, kas finantsabi Venemaale on üldse vaja ja mõtet jätkata?
Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Tiago Marques analüüsib Prantsusmaa algatust – elavdada Euroopa Liidu ja Vahemere regiooni riikide koostööd Vahemere Liidu loomisega, mis võiks huvi pakkuda Eestilegi, sest avab uusi võimalusi mh energia, transpordi ja keskkonnakaitse vallas.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Daniel Keohane vaeb Euroopa Liidu väljavaateid uutest julgeolekuohtudest kubisevas maailmas, ja tõdeb, et ebastabiilsuse laienedes peab Euroopa Liit olema valmis kaitsma oma huve vajadusel sõjalise jõuga.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Sophie de Varcoubeil põhjendab, miks tuleb kaitsetööstuste globaliseerudes reformida lisaks Euroopa kaitseturgudele ka Ameerika Ühendriikide kaitseturg.
Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuse professor Andrew A. Michta väitel toimub transatlantilistes suhetes lähiaastail rida muutusi ning Eesti-sugustel väikeriikidel tuleb nendega arvestada, et tulemuslikult kaitsta oma huve Euroopa Liidus ja NATOs.
Eesti kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar analüüsib küberjulgeoleku ohte, Eesti kogemusi selles valdkonnas ning võimalusi küberrünnakute tõrjumiseks ja infotehnoloogiliste ohtude minimeerimiseks.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi lektor Peep Mardiste selgitab rahvusvahelise kliimapoliitika mõju Eestile ning soovitab muutusi riigi energia ja transpordipoliitikas.
Euroopa Parlamendi ametnik Martin Kala otsib seletusi Euroopa Liitu haaranud pessimismile ning vaeb Eesti tegutsemisvõimalusi ühenduses, kus eestlasi peetakse üldjuhul passiivseks ning kõigi ja kõigega nõustuvaks rahvaks.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Maria Mälksoo väidab, et Euroopa Liidu poliitikute ja ühiskonnateadlaste seisukohad uute liikmesriikide ebaküpsusest julgeoleku küsimustes, peegeldavad pigem hoiakut Kesk- ja Ida-Euroopa maadest kui ‘Euroopast, mis pole ikkagi see päris Euroopa'.
Tartu Ülikooli riigiteaduste Instituudi vanemteadur Piret Ehin hindab Euroopa Liidu finantsabi Venemaale. Erinevad abiprogrammid on aastatega kokku kuivanud, tekitades küsimuse, kas finantsabi Venemaale on üldse vaja ja mõtet jätkata?
Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Tiago Marques analüüsib Prantsusmaa algatust – elavdada Euroopa Liidu ja Vahemere regiooni riikide koostööd Vahemere Liidu loomisega, mis võiks huvi pakkuda Eestilegi, sest avab uusi võimalusi mh energia, transpordi ja keskkonnakaitse vallas.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Daniel Keohane vaeb Euroopa Liidu väljavaateid uutest julgeolekuohtudest kubisevas maailmas, ja tõdeb, et ebastabiilsuse laienedes peab Euroopa Liit olema valmis kaitsma oma huve vajadusel sõjalise jõuga.
Euroopa Liidu Kaitseuuringute Instituudi teadur Sophie de Varcoubeil põhjendab, miks tuleb kaitsetööstuste globaliseerudes reformida lisaks Euroopa kaitseturgudele ka Ameerika Ühendriikide kaitseturg.
Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuse professor Andrew A. Michta väitel toimub transatlantilistes suhetes lähiaastail rida muutusi ning Eesti-sugustel väikeriikidel tuleb nendega arvestada, et tulemuslikult kaitsta oma huve Euroopa Liidus ja NATOs.
Eesti kaitseministeeriumi nõunik Heli Tiirmaa-Klaar analüüsib küberjulgeoleku ohte, Eesti kogemusi selles valdkonnas ning võimalusi küberrünnakute tõrjumiseks ja infotehnoloogiliste ohtude minimeerimiseks.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi lektor Peep Mardiste selgitab rahvusvahelise kliimapoliitika mõju Eestile ning soovitab muutusi riigi energia ja transpordipoliitikas.
| Tootekood | R0167771 |
|---|---|
| Aasta | 2008 |
| Koostaja | Andres Kasekamp |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 191 |
| Ümbris | ei |
| ISSN | 17364175 |
| Keel | inglise |
| Teema | ettevõtted, organisatsioonid, asutused |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.