Franz De Waal
Teistsugune
Soolisus primatoloogi pilgu läbi
438-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Postimees 2023
Maailmakuulus primatoloog Frans de Waal kirjutab oma värskeimas raamatus «Teistsugune», et vaatamata bioloogilise ja sotsiaalse soo seostele ei toeta bioloogia automaatselt inimühiskonna traditsioonilisi soorolle. Autor tugineb oma raamatus inimeste ja loomade käitumise vaatlustele ja uuringutele, millega on tegelnud aastakümneid. Kuigi inimestel ja teistel primaatidel on teatud käitumuslikud erinevused, ei õigusta bioloogia tema sõnul olemasolevat soolist ebavõrdsust.
Kasutades oma väite illustreerimiseks šimpanse ja bonobosid – kaht inimestele geneetiliselt võrdselt lähedast sugulasliiki –, seab de Waal kahtluse alla laialt levinud uskumused mehelikkusest ja naiselikkusest ning üldtuntud eeldused autoriteedi, juhtimise, koostöö, konkurentsi, lapse ja vanema suhete ning seksuaalkäitumise kohta. Šimpanside puhul domineerivad isased ja vägivald, bonobodel aga emased ja rahumeelsus. Mõlema liigi puhul tuleb aga poliitilist võimu eristada füüsilisest domineerimisest. Võim ei piirdu ainult isastega ja mõlemad sugupooled näitavad üles tõelist juhtimisvõimet.
«Teistsugune» on värske ja mõtlemapanev lähenemine pikaajalises debatis looduse ja kasvatusvõtete tasakaalu üle ning bioloogilise soo vastavusest sotsiaalsetele soorollidele. De Waal täiendab oma arutluskäiku eraeluliste detailidega: lapsepõlv kuuelapselises Hollandi perekonnas, abielu prantslannaga, kelle nägemus soolisusest on erinev, rääkimata aastakümneid kestnud akadeemilistest sõdadest vananenud teadusteooriate üle, mille avalikust diskursusest välja tõrjumine on osutunud raskeks. Ta arutleb seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise binaarsuse piirangute üle, mille erandeid leidub ka teistel primaatidel.
«Teistsugune» püüab huumori, selguse ja empaatiaga avardada arutelu inimeste soolise dünaamika üle, rõhutades kaasavat mudelit, mis võtab erinevused omaks, mitte ei tühista neid.
Raamat on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega.
Frans de Waal on Hollandi-USA etoloog ja zooloog, kelle raamatud ja teadusartiklid lähtuvad paralleelidest primaatide ja inimeste käitumise vahel. Ühe maailma tuntuima bioloogi huvi keskmes on ennekõike loomade koostöö, empaatia päritolu ja inimese moraali evolutsioon. Eesti keeles ilmus tema sulest viimati «Mama viimane kallistus» (2019).
Kasutades oma väite illustreerimiseks šimpanse ja bonobosid – kaht inimestele geneetiliselt võrdselt lähedast sugulasliiki –, seab de Waal kahtluse alla laialt levinud uskumused mehelikkusest ja naiselikkusest ning üldtuntud eeldused autoriteedi, juhtimise, koostöö, konkurentsi, lapse ja vanema suhete ning seksuaalkäitumise kohta. Šimpanside puhul domineerivad isased ja vägivald, bonobodel aga emased ja rahumeelsus. Mõlema liigi puhul tuleb aga poliitilist võimu eristada füüsilisest domineerimisest. Võim ei piirdu ainult isastega ja mõlemad sugupooled näitavad üles tõelist juhtimisvõimet.
«Teistsugune» on värske ja mõtlemapanev lähenemine pikaajalises debatis looduse ja kasvatusvõtete tasakaalu üle ning bioloogilise soo vastavusest sotsiaalsetele soorollidele. De Waal täiendab oma arutluskäiku eraeluliste detailidega: lapsepõlv kuuelapselises Hollandi perekonnas, abielu prantslannaga, kelle nägemus soolisusest on erinev, rääkimata aastakümneid kestnud akadeemilistest sõdadest vananenud teadusteooriate üle, mille avalikust diskursusest välja tõrjumine on osutunud raskeks. Ta arutleb seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise binaarsuse piirangute üle, mille erandeid leidub ka teistel primaatidel.
«Teistsugune» püüab huumori, selguse ja empaatiaga avardada arutelu inimeste soolise dünaamika üle, rõhutades kaasavat mudelit, mis võtab erinevused omaks, mitte ei tühista neid.
Raamat on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega.
Frans de Waal on Hollandi-USA etoloog ja zooloog, kelle raamatud ja teadusartiklid lähtuvad paralleelidest primaatide ja inimeste käitumise vahel. Ühe maailma tuntuima bioloogi huvi keskmes on ennekõike loomade koostöö, empaatia päritolu ja inimese moraali evolutsioon. Eesti keeles ilmus tema sulest viimati «Mama viimane kallistus» (2019).
Alates
29,00 €
Maailmakuulus primatoloog Frans de Waal kirjutab oma värskeimas raamatus «Teistsugune», et vaatamata bioloogilise ja sotsiaalse soo seostele ei toeta bioloogia automaatselt inimühiskonna traditsioonilisi soorolle. Autor tugineb oma raamatus inimeste ja loomade käitumise vaatlustele ja uuringutele, millega on tegelnud aastakümneid. Kuigi inimestel ja teistel primaatidel on teatud käitumuslikud erinevused, ei õigusta bioloogia tema sõnul olemasolevat soolist ebavõrdsust.
Kasutades oma väite illustreerimiseks šimpanse ja bonobosid – kaht inimestele geneetiliselt võrdselt lähedast sugulasliiki –, seab de Waal kahtluse alla laialt levinud uskumused mehelikkusest ja naiselikkusest ning üldtuntud eeldused autoriteedi, juhtimise, koostöö, konkurentsi, lapse ja vanema suhete ning seksuaalkäitumise kohta. Šimpanside puhul domineerivad isased ja vägivald, bonobodel aga emased ja rahumeelsus. Mõlema liigi puhul tuleb aga poliitilist võimu eristada füüsilisest domineerimisest. Võim ei piirdu ainult isastega ja mõlemad sugupooled näitavad üles tõelist juhtimisvõimet.
«Teistsugune» on värske ja mõtlemapanev lähenemine pikaajalises debatis looduse ja kasvatusvõtete tasakaalu üle ning bioloogilise soo vastavusest sotsiaalsetele soorollidele. De Waal täiendab oma arutluskäiku eraeluliste detailidega: lapsepõlv kuuelapselises Hollandi perekonnas, abielu prantslannaga, kelle nägemus soolisusest on erinev, rääkimata aastakümneid kestnud akadeemilistest sõdadest vananenud teadusteooriate üle, mille avalikust diskursusest välja tõrjumine on osutunud raskeks. Ta arutleb seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise binaarsuse piirangute üle, mille erandeid leidub ka teistel primaatidel.
«Teistsugune» püüab huumori, selguse ja empaatiaga avardada arutelu inimeste soolise dünaamika üle, rõhutades kaasavat mudelit, mis võtab erinevused omaks, mitte ei tühista neid.
Raamat on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega.
Frans de Waal on Hollandi-USA etoloog ja zooloog, kelle raamatud ja teadusartiklid lähtuvad paralleelidest primaatide ja inimeste käitumise vahel. Ühe maailma tuntuima bioloogi huvi keskmes on ennekõike loomade koostöö, empaatia päritolu ja inimese moraali evolutsioon. Eesti keeles ilmus tema sulest viimati «Mama viimane kallistus» (2019).
Kasutades oma väite illustreerimiseks šimpanse ja bonobosid – kaht inimestele geneetiliselt võrdselt lähedast sugulasliiki –, seab de Waal kahtluse alla laialt levinud uskumused mehelikkusest ja naiselikkusest ning üldtuntud eeldused autoriteedi, juhtimise, koostöö, konkurentsi, lapse ja vanema suhete ning seksuaalkäitumise kohta. Šimpanside puhul domineerivad isased ja vägivald, bonobodel aga emased ja rahumeelsus. Mõlema liigi puhul tuleb aga poliitilist võimu eristada füüsilisest domineerimisest. Võim ei piirdu ainult isastega ja mõlemad sugupooled näitavad üles tõelist juhtimisvõimet.
«Teistsugune» on värske ja mõtlemapanev lähenemine pikaajalises debatis looduse ja kasvatusvõtete tasakaalu üle ning bioloogilise soo vastavusest sotsiaalsetele soorollidele. De Waal täiendab oma arutluskäiku eraeluliste detailidega: lapsepõlv kuuelapselises Hollandi perekonnas, abielu prantslannaga, kelle nägemus soolisusest on erinev, rääkimata aastakümneid kestnud akadeemilistest sõdadest vananenud teadusteooriate üle, mille avalikust diskursusest välja tõrjumine on osutunud raskeks. Ta arutleb seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise binaarsuse piirangute üle, mille erandeid leidub ka teistel primaatidel.
«Teistsugune» püüab huumori, selguse ja empaatiaga avardada arutelu inimeste soolise dünaamika üle, rõhutades kaasavat mudelit, mis võtab erinevused omaks, mitte ei tühista neid.
Raamat on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega.
Frans de Waal on Hollandi-USA etoloog ja zooloog, kelle raamatud ja teadusartiklid lähtuvad paralleelidest primaatide ja inimeste käitumise vahel. Ühe maailma tuntuima bioloogi huvi keskmes on ennekõike loomade koostöö, empaatia päritolu ja inimese moraali evolutsioon. Eesti keeles ilmus tema sulest viimati «Mama viimane kallistus» (2019).
| Tootekood | R0292011 |
|---|---|
| Aasta | 2023 |
| Autor | Franz De Waal |
| Kirjastus | Postimees |
| Kujundaja | Kalle Müller |
| Tõlkija | Airika Harrik |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 438 |
| EAN | 9789916712603 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | loodus, antropoloogia, psühholoogia |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.