Teatrielu 2021
485-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Teatriliit 2022
Raamatu ühe koostaja Valle-Sten Maiste sõnul iseloomustab 2021. aastat Eesti teatris vaikne otsingulisus, edasiliikumine viimastel aastakümnetel enesestmõistetavaks muutunud vormiliste uuenduste lõimes. Seda mõnele juba ammuilma stagnatsioonilisena mõjuvat teisenemist saadavad paraku mitmed tormid veeklaasis. Naisrežissööride esiletõusu tuules kuuleb endiselt veidrat küsimust: kas lavastajaamet ikka on naisele sobiv amet? Parema sooteadlikkusega etenduskunstide keel on traditsioonilise draama austajate jaoks kohati ikka üsna arusaamatu. Lõhed ei ole pelgalt põlvkondlikud. «Teatrielu 2021» vestlusringis on kriitikud Karin Allik, Pille-Riin Purje, Ott Karulin ja Jaak Allik üksmeelel, et tantsuteater ja etenduskunstid saavad meedias piisavalt tähelepanu, ent vaatajaskonda ja mõistjate ringi pole neil siiski õnnestunud märkimisväärselt laiendada. «Teatrielus 2021» osundavad ka paar juhtivat teatrist kirjutajat, et etenduskunstid vegeteerivad ammuilma omamoodi krüptilises limbos.
«Teatrielus 2021» on püütud neid erimeelsusi markeerida ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel. Luule Epner vaatleb nn ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Kõikide liinide kogemiseks ei piisa sealjuures ühest vaatamiskorrast. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.
Mullustest parimatest, nii sisulise kui ka vormilise värskusega silma torganud lavastustest – Eesti Draamateatri «Mefistost» ja Von Krahli teatri «Fundamentalistist» – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. «Teatrielus 2021» on ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks vastavalt Alvar Loog ja Heili Einasto. Alvar Loog küsib Viljandi kultuuriakadeemia nn Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt. Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.
«Teatrielus 2021» on püütud neid erimeelsusi markeerida ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel. Luule Epner vaatleb nn ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Kõikide liinide kogemiseks ei piisa sealjuures ühest vaatamiskorrast. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.
Mullustest parimatest, nii sisulise kui ka vormilise värskusega silma torganud lavastustest – Eesti Draamateatri «Mefistost» ja Von Krahli teatri «Fundamentalistist» – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. «Teatrielus 2021» on ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks vastavalt Alvar Loog ja Heili Einasto. Alvar Loog küsib Viljandi kultuuriakadeemia nn Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt. Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.
Alates
21,00 €
Raamatu ühe koostaja Valle-Sten Maiste sõnul iseloomustab 2021. aastat Eesti teatris vaikne otsingulisus, edasiliikumine viimastel aastakümnetel enesestmõistetavaks muutunud vormiliste uuenduste lõimes. Seda mõnele juba ammuilma stagnatsioonilisena mõjuvat teisenemist saadavad paraku mitmed tormid veeklaasis. Naisrežissööride esiletõusu tuules kuuleb endiselt veidrat küsimust: kas lavastajaamet ikka on naisele sobiv amet? Parema sooteadlikkusega etenduskunstide keel on traditsioonilise draama austajate jaoks kohati ikka üsna arusaamatu. Lõhed ei ole pelgalt põlvkondlikud. «Teatrielu 2021» vestlusringis on kriitikud Karin Allik, Pille-Riin Purje, Ott Karulin ja Jaak Allik üksmeelel, et tantsuteater ja etenduskunstid saavad meedias piisavalt tähelepanu, ent vaatajaskonda ja mõistjate ringi pole neil siiski õnnestunud märkimisväärselt laiendada. «Teatrielus 2021» osundavad ka paar juhtivat teatrist kirjutajat, et etenduskunstid vegeteerivad ammuilma omamoodi krüptilises limbos.
«Teatrielus 2021» on püütud neid erimeelsusi markeerida ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel. Luule Epner vaatleb nn ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Kõikide liinide kogemiseks ei piisa sealjuures ühest vaatamiskorrast. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.
Mullustest parimatest, nii sisulise kui ka vormilise värskusega silma torganud lavastustest – Eesti Draamateatri «Mefistost» ja Von Krahli teatri «Fundamentalistist» – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. «Teatrielus 2021» on ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks vastavalt Alvar Loog ja Heili Einasto. Alvar Loog küsib Viljandi kultuuriakadeemia nn Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt. Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.
«Teatrielus 2021» on püütud neid erimeelsusi markeerida ja seejärel mõningaid teatripildis nähtavaid vormilisi muutusi põhjalikumalt avada. Rõhk ei ole seejuures tingimata seninägematu ja uudse leidmisel, vaid viimastel aastatel toimunud sündmuste süveneval, asjatundlikul ja detailsel eritlemisel. Luule Epner vaatleb nn ruumilist pööret teatripildis, arvukate uute ebatraditsiooniliste etenduspaikade ruumipoeetikat. Riina Oruaas räägib lavastustest, mille vastuvõtt on ajaliselt killustatud, mis koosnevad paralleelsetest tegevusliinidest või milles mängitakse samu tegevusi läbi eri viisil. Kõikide liinide kogemiseks ei piisa sealjuures ühest vaatamiskorrast. Keiu Virro kirjutab naistest laval, naistest lavastajatena, naise vaatepunktist ja vaatepunktist naisele eesti teatripildis.
Mullustest parimatest, nii sisulise kui ka vormilise värskusega silma torganud lavastustest – Eesti Draamateatri «Mefistost» ja Von Krahli teatri «Fundamentalistist» – kirjutavad Madli Pesti ja Anders Härm. «Teatrielus 2021» on ülevaated Eesti ooperi- ja tantsuskeenedel toimunust, autoriteks vastavalt Alvar Loog ja Heili Einasto. Alvar Loog küsib Viljandi kultuuriakadeemia nn Von Krahli lennu näitele tuginedes, kas avangardiste saab aretada akadeemiliselt. Madis Kolgil täitus 20 aastat ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana, mispuhul uuritakse, kuidas on Kolgi arusaam enda ja ajakirja osast meie teatrielus ajas muutunud. Linnateatris sai läbi suursugune epohh – Elmo Nüganeni ajastu –, millele vaatab tagasi Meelis Oidsalu. Teatrimälu rubriigis kirjutab Anne-Liis Maripuu tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost.
| Tootekood | R0290371 |
|---|---|
| Aasta | 2022 |
| Kirjastus | Eesti Teatriliit |
| Kujundaja | Kersti Tormis |
| Koostaja | Valle-Sten Maiste, Alvar Loog |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 485 |
| EAN | 9771406962001 |
| Ümbris | ei |
| ISSN | 14069628 |
| Keel | eesti |
| Teema | Eesti eile ja täna, teater, film, lavakunstid |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.