Skip to the beginning of the images gallery

Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks

Name: Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks
Brand: Ilmamaa
SKU: R0274589
Availability: OutOfStock
Rating: 100 (5 reviews)

Kirjutisi Tartu vanemast ehitusloost

376-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Ilmatargad

Ilmamaa 2017

Kaur Alttoa (s. 1947) on erialalt kunstiajaloolane. Ta on olnud TÜ õppejõud antiik- ja keskaja kunsti alal, kunstiajaloo õppetooli hoidja. 1980. aastal kirjutas ta alla «40 kirjale». Alttoa on uurinud keskaegset linnaehitust, linnuseid ja kirikuid ning on Tartu Jaani kiriku, TÜ Ajaloo Muuseumi, Viljandi Jaani kiriku ja Halliste kiriku restaureerimisprojektide üks autoreid.

«Tartu hiilgeajaks oli kahtlemata keskaeg, kui Toomel resideeris piiskop ning Emajõe kaldal oli tegus hansalinn. Paraku on keskaegne Tartu ajaloolasele ja arhitektuuriloo uurijale raske või isegi lootusetu pähkel. Linna toonasest hiilgusest on tänaseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud. Nii mõnigi kord aitavad uurijat vähemalt kirjalikud allikad, kuid Tartu puhul on neist vähe abi: kaasaegsest ürikulisest materjalist on säilinud üksnes riismed. Nukrast olukorrast hoolimata on hea tahtmise juures siiski võimalik üht-teist möödaniku kohta teada saada, ning mõningaid selliseid teemasid kajastab käesolev kogumik.

Ma pole kunagi kavatsenud kirjutada monograafiat Tartu keskaegsest arhitektuurist või uusaegsetest kindlustustest. Tartu-teemaliste kirjutiste raamatuna avaldamiseks pidin tegema väikese revisjoni. Üllatusena selgus, et kõik need kirjutised kokku moodustavad omalaadse mosaiigi, mis hakkab kujundama tervikpilti. Muidugi on siin suured lüngad, aga selliseid katmata või lahendamata teemasid leidub lõpmatult. Tartu varasema ehitusloo süstemaatiliste käsitluste koostamine jääb paratamatult juba tulevastele uurijatele.» (K. A.)

Raamatus on ligi 80 joonist ja fotot.

Toode on läbi müüdud

Kirjeldus

Tooteinfo

Tooteinfo
Tootekood	R0274589
Aasta	2017
Autor	Kaur Alttoa
Sari	Ilmatargad
Kirjastus	Ilmamaa
Kujundaja	Mari Ainso
Köide	kõva
Lehekülgi	376
EAN	9789985776049
Ümbris	jah
Keel	eesti
Teema	Eesti ajalugu, Eesti eile ja täna, kunstikriitika ja -teooria, arhitektuur

KKK

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.

Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.

Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.

Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.

https://www.raamatukoi.ee/tartu-piiskopi-ja-hansalinnast-emajõe-ateenaks 195688 Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks https://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985776049-589_1.webp 0 0 EUR OutOfStock /ajalugu/Eesti ajalugu /Kõik raamatud/kunst/kunstikriitika ja -teooria /Kõik raamatud/kunst/arhitektuur /Kõik raamatud/Eesti eile ja täna Kaur Alttoa (s. 1947) on erialalt kunstiajaloolane. Ta on olnud TÜ õppejõud antiik- ja keskaja kunsti alal, kunstiajaloo õppetooli hoidja. 1980. aastal kirjutas ta alla «40 kirjale». Alttoa on uurinud keskaegset linnaehitust, linnuseid ja kirikuid ning on Tartu Jaani kiriku, TÜ Ajaloo Muuseumi, Viljandi Jaani kiriku ja Halliste kiriku restaureerimisprojektide üks autoreid. «Tartu hiilgeajaks oli kahtlemata keskaeg, kui Toomel resideeris piiskop ning Emajõe kaldal oli tegus hansalinn. Paraku on keskaegne Tartu ajaloolasele ja arhitektuuriloo uurijale raske või isegi lootusetu pähkel. Linna toonasest hiilgusest on tänaseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud. Nii mõnigi kord aitavad uurijat vähemalt kirjalikud allikad, kuid Tartu puhul on neist vähe abi: kaasaegsest ürikulisest materjalist on säilinud üksnes riismed. Nukrast olukorrast hoolimata on hea tahtmise juures siiski võimalik üht-teist möödaniku kohta teada saada, ning mõningaid selliseid teemasid kajastab käesolev kogumik. Ma pole kunagi kavatsenud kirjutada monograafiat Tartu keskaegsest arhitektuurist või uusaegsetest kindlustustest. Tartu-teemaliste kirjutiste raamatuna avaldamiseks pidin tegema väikese revisjoni. Üllatusena selgus, et kõik need kirjutised kokku moodustavad omalaadse mosaiigi, mis hakkab kujundama tervikpilti. Muidugi on siin suured lüngad, aga selliseid katmata või lahendamata teemasid leidub lõpmatult. Tartu varasema ehitusloo süstemaatiliste käsitluste koostamine jääb paratamatult juba tulevastele uurijatele.» (K. A.) Raamatus on ligi 80 joonist ja fotot. Kaur Alttoa (s. 1947) on erialalt kunstiajaloolane. Ta on olnud TÜ õppejõud antiik- ja keskaja kunsti alal, kunstiajaloo õppetooli hoidja. 1980. aastal kirjutas ta alla «40 kirjale». Alttoa on uurinud keskaegset linnaehitust, linnuseid ja kirikuid ning on Tartu Jaani kiriku, TÜ Ajaloo Muuseumi, Viljandi Jaani kiriku ja Halliste kiriku restaureerimisprojektide üks autoreid. «Tartu hiilgeajaks oli kahtlemata keskaeg, kui Toomel resideeris piiskop ning Emajõe kaldal oli tegus hansalinn. Paraku on keskaegne Tartu ajaloolasele ja arhitektuuriloo uurijale raske või isegi lootusetu pähkel. Linna toonasest hiilgusest on tänaseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud. Nii mõnigi kord aitavad uurijat vähemalt kirjalikud allikad, kuid Tartu puhul on neist vähe abi: kaasaegsest ürikulisest materjalist on säilinud üksnes riismed. Nukrast olukorrast hoolimata on hea tahtmise juures siiski võimalik üht-teist möödaniku kohta teada saada, ning mõningaid selliseid teemasid kajastab käesolev kogumik. Ma pole kunagi kavatsenud kirjutada monograafiat Tartu keskaegsest arhitektuurist või uusaegsetest kindlustustest. Tartu-teemaliste kirjutiste raamatuna avaldamiseks pidin tegema väikese revisjoni. Üllatusena selgus, et kõik need kirjutised kokku moodustavad omalaadse mosaiigi, mis hakkab kujundama tervikpilti. Muidugi on siin suured lüngad, aga selliseid katmata või lahendamata teemasid leidub lõpmatult. Tartu varasema ehitusloo süstemaatiliste käsitluste koostamine jääb paratamatult juba tulevastele uurijatele.» (K. A.) Raamatus on ligi 80 joonist ja fotot.