Oma raamatus esitab Ole Martin Høystad südame kontseptsiooni, kirjelduse ja kujutamisviisid alates vanimatest Lähis-Ida, Babüloonia ja Egiptuse kultuuridest, nendest, mis olid levinud Vana Testamendi juutide ja Uue Testamendi kristlaste hulgas. Høystad leiab neis kultuurides hämmastavaid sarnasusi ning erinevusi, mis sageli vastanduvad tavateadmistele. Erilist tähelepanu pälvib Homerose inimesekäsitus, mis eristub Platoni omast. Homerose inimesel ei ole südant meie mõistes, tal on mitu südant, kus paiknevad erinevad kired ja ihad, mis suunavad Homerose kangelasi ägedates võitlustes. Raamatus on kesksel kohal südame kontseptsioon islamiusus. Professor Høystad iseloomustab seda kui viimast ikka veel eksisteerivat südamekultuuri, kuna islamiusus ja sufismis on süda objektiivne hinge, mõistuse ning jumaliku armastuse elund, samas kui Euroopa kultuuris on ta taandunud metafooriks ja emotsioonide ning armastuse sümboliks. Islamiusundis inspireerib ja täidab südant jumalik vaim, ilmutades südames iseennast. Selle tulemuseks võib olla sissepoole suunatud meditatsioon, samas ka väljapoole suunatud agressiivne tegevus, sõltuvalt sellest, kuidas inspiratsiooni osaliseks saanud südant tõlgendatakse. Raamatu viimased peatükid on pühendatud Rousseau', Herderi, Goethe, Nietzsche, Foucault' ja Colin Campbelli klassikalistele töödele. Nende autorite metafoorsed kujutused ja tõlgendused inimese emotsionaalsusest näitavad, kuidas süda annab nüüdisaegsele eurooplasele tema heterogeensuses ja mitmekesisuses nii identiteedi kui ka terviklikkuse.
Ole Martin Høystad ( s. 1947), PhD, on kultuuriloo professor Telemarki ülikooli kolledžis Bo's, Telemarkis, Norras. Ta on õppinud ka kirjandust, ajalugu ja filosoofiat, õpetanud skandinavistikat, kirjandusteooriat, filosoofiat ning alates 1999. a kultuurilooga seonduvat.
Oma raamatus esitab Ole Martin Høystad südame kontseptsiooni, kirjelduse ja kujutamisviisid alates vanimatest Lähis-Ida, Babüloonia ja Egiptuse kultuuridest, nendest, mis olid levinud Vana Testamendi juutide ja Uue Testamendi kristlaste hulgas. Høystad leiab neis kultuurides hämmastavaid sarnasusi ning erinevusi, mis sageli vastanduvad tavateadmistele. Erilist tähelepanu pälvib Homerose inimesekäsitus, mis eristub Platoni omast. Homerose inimesel ei ole südant meie mõistes, tal on mitu südant, kus paiknevad erinevad kired ja ihad, mis suunavad Homerose kangelasi ägedates võitlustes. Raamatus on kesksel kohal südame kontseptsioon islamiusus. Professor Høystad iseloomustab seda kui viimast ikka veel eksisteerivat südamekultuuri, kuna islamiusus ja sufismis on süda objektiivne hinge, mõistuse ning jumaliku armastuse elund, samas kui Euroopa kultuuris on ta taandunud metafooriks ja emotsioonide ning armastuse sümboliks. Islamiusundis inspireerib ja täidab südant jumalik vaim, ilmutades südames iseennast. Selle tulemuseks võib olla sissepoole suunatud meditatsioon, samas ka väljapoole suunatud agressiivne tegevus, sõltuvalt sellest, kuidas inspiratsiooni osaliseks saanud südant tõlgendatakse. Raamatu viimased peatükid on pühendatud Rousseau', Herderi, Goethe, Nietzsche, Foucault' ja Colin Campbelli klassikalistele töödele. Nende autorite metafoorsed kujutused ja tõlgendused inimese emotsionaalsusest näitavad, kuidas süda annab nüüdisaegsele eurooplasele tema heterogeensuses ja mitmekesisuses nii identiteedi kui ka terviklikkuse.
Ole Martin Høystad ( s. 1947), PhD, on kultuuriloo professor Telemarki ülikooli kolledžis Bo's, Telemarkis, Norras. Ta on õppinud ka kirjandust, ajalugu ja filosoofiat, õpetanud skandinavistikat, kirjandusteooriat, filosoofiat ning alates 1999. a kultuurilooga seonduvat.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/südame-lugu156382Südame luguhttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949441389-415_1.jpg00EUROutOfStock/Kõik raamatud/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik raamatud/humaniora, socialiaOma raamatus esitab Ole Martin Høystad südame kontseptsiooni, kirjelduse ja kujutamisviisid alates vanimatest Lähis-Ida, Babüloonia ja Egiptuse kultuuridest, nendest, mis olid levinud Vana Testamendi juutide ja Uue Testamendi kristlaste hulgas. Høystad leiab neis kultuurides hämmastavaid sarnasusi ning erinevusi, mis sageli vastanduvad tavateadmistele. <br />Erilist tähelepanu pälvib Homerose inimesekäsitus, mis eristub Platoni omast. Homerose inimesel ei ole südant meie mõistes, tal on mitu südant, kus paiknevad erinevad kired ja ihad, mis suunavad Homerose kangelasi ägedates võitlustes. Raamatus on kesksel kohal südame kontseptsioon islamiusus. Professor Høystad iseloomustab seda kui viimast ikka veel eksisteerivat südamekultuuri, kuna islamiusus ja sufismis on süda objektiivne hinge, mõistuse ning jumaliku armastuse elund, samas kui Euroopa kultuuris on ta taandunud metafooriks ja emotsioonide ning armastuse sümboliks. Islamiusundis inspireerib ja täidab südant jumalik vaim, ilmutades südames iseennast. Selle tulemuseks võib olla sissepoole suunatud meditatsioon, samas ka väljapoole suunatud agressiivne tegevus, sõltuvalt sellest, kuidas inspiratsiooni osaliseks saanud südant tõlgendatakse. <br />Raamatu viimased peatükid on pühendatud Rousseau', Herderi, Goethe, Nietzsche, Foucault' ja Colin Campbelli klassikalistele töödele. Nende autorite metafoorsed kujutused ja tõlgendused inimese emotsionaalsusest näitavad, kuidas süda annab nüüdisaegsele eurooplasele tema heterogeensuses ja mitmekesisuses nii identiteedi kui ka terviklikkuse. <br /> <br />Ole Martin Høystad ( s. 1947), PhD, on kultuuriloo professor Telemarki ülikooli kolledžis Bo's, Telemarkis, Norras. Ta on õppinud ka kirjandust, ajalugu ja filosoofiat, õpetanud skandinavistikat, kirjandusteooriat, filosoofiat ning alates 1999. a kultuurilooga seonduvat. Oma raamatus esitab Ole Martin Høystad südame kontseptsiooni, kirjelduse ja kujutamisviisid alates vanimatest Lähis-Ida, Babüloonia ja Egiptuse kultuuridest, nendest, mis olid levinud Vana Testamendi juutide ja Uue Testamendi kristlaste hulgas. Høystad leiab neis kultuurides hämmastavaid sarnasusi ning erinevusi, mis sageli vastanduvad tavateadmistele. <br />Erilist tähelepanu pälvib Homerose inimesekäsitus, mis eristub Platoni omast. Homerose inimesel ei ole südant meie mõistes, tal on mitu südant, kus paiknevad erinevad kired ja ihad, mis suunavad Homerose kangelasi ägedates võitlustes. Raamatus on kesksel kohal südame kontseptsioon islamiusus. Professor Høystad iseloomustab seda kui viimast ikka veel eksisteerivat südamekultuuri, kuna islamiusus ja sufismis on süda objektiivne hinge, mõistuse ning jumaliku armastuse elund, samas kui Euroopa kultuuris on ta taandunud metafooriks ja emotsioonide ning armastuse sümboliks. Islamiusundis inspireerib ja täidab südant jumalik vaim, ilmutades südames iseennast. Selle tulemuseks võib olla sissepoole suunatud meditatsioon, samas ka väljapoole suunatud agressiivne tegevus, sõltuvalt sellest, kuidas inspiratsiooni osaliseks saanud südant tõlgendatakse. <br />Raamatu viimased peatükid on pühendatud Rousseau', Herderi, Goethe, Nietzsche, Foucault' ja Colin Campbelli klassikalistele töödele. Nende autorite metafoorsed kujutused ja tõlgendused inimese emotsionaalsusest näitavad, kuidas süda annab nüüdisaegsele eurooplasele tema heterogeensuses ja mitmekesisuses nii identiteedi kui ka terviklikkuse. <br /> <br />Ole Martin Høystad ( s. 1947), PhD, on kultuuriloo professor Telemarki ülikooli kolledžis Bo's, Telemarkis, Norras. Ta on õppinud ka kirjandust, ajalugu ja filosoofiat, õpetanud skandinavistikat, kirjandusteooriat, filosoofiat ning alates 1999. a kultuurilooga seonduvat.