Rudi Mallas
Toode on läbi müüdud
Sõdur Preisimaalt
Kaitselahingud Ida-Preisimaal 1945. a ning sõjavangielu Eestis ja Venemaal
136-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2009
Ida-Preisimaalt pärit noore sõduri mälestused kaitselahingutest 1945. a alguses Ida-Preisimaal, tsiviilelanike põgenemisest, vangilangemisest Punaarmeele ning elust sõjavangina okupeeritud Eestis ja Siberis kuni tagasipöördumiseni kodumaale.
Rudi Mallasest, Ida-Preisimaa taluniku pojast, sai II maailmasõja lõppaastal, 1945. aastal 17-aastaselt mobiliseerituna suures sõjas otsene osaleja. Noore poisina pidi ta saatuse tahtel osa saama sõjakoledustest, mis ühteviisi puudutasid nii rindevõitlejaid kui ka tsiviilisikuid. Punaarmee hirmuteod 1944. aasta sügisel Ida-Preisi külas Nemmersdorfis ja mujal vallandasid hiiglasliku tsiviilelanikest põgenike voolu. Rudil tuli 4-torulise õhutõrjesuurtüki, nn Vierlingiga kaitsta põhiliselt sõjapõgenike teid Vene lihuniklendurite eest, kes madallennul põgenikekolonne ründasid. Samuti tuli tal osaleda kaitselahingutes Heiligenbeili linna juures, mis oli Punaarmeele viimane takistus teel Königsbergi peale. Väeüksus, kuhu ta kuulus, jäi kotti. Tema vangilangemisel karjusid punaarmeelased oma komandörile: «Lase ta maha!» Rudi õnneks osutus komandör inimlikumaks ja ta jäeti ellu. Edasi tuli Rudi Mallasel läbi teha ränkraske vangipõli okupeeritud Eestis ja Venemaal.
Nagu tema raamatust võib lugeda, vaevasid teda pidevalt koduigatsus ja nälg, aga tihti ka külm. Eestlastesse suhtub Rudi Mallas suure lugupidamisega ja mäletab veel rohkesti eestikeelseid väljendeid, nagu olen saanud kogeda.
Rudit aitas vangipõlves tekkinud huvi maletamise vastu. Nüüd on ta oma kodulinnas Grevenis, kuhu ta ehitas maja ja kus ta oma perega elab, tunnustatud maletaja ja ka luuletaja.
Rudi elas vangipõlve üle ja jäi iseendaks. Raamatust selgub, et nii mõnedki kaasvangid läksid kergema vastupanu teed – hakkasid pugema uute peremeeste ees ja teiste peale «koputama», et parandada oma elutingimusi. Paljud kaasvangid ei pidanud rasketele oludele vastu ning nemad ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Rudi Mallas pääses küll vangipõlvest, kuid ei saanud tagasi oma kodutallu, sest see asub annekteeritud territooriumil. Sinna on jäänud osa Rudi südamest.
See põnev ja emotsionaalselt kirja pandud lugu on jäädvustatud käesoleva raamatu kaante vahele.
Rudi Mallasest, Ida-Preisimaa taluniku pojast, sai II maailmasõja lõppaastal, 1945. aastal 17-aastaselt mobiliseerituna suures sõjas otsene osaleja. Noore poisina pidi ta saatuse tahtel osa saama sõjakoledustest, mis ühteviisi puudutasid nii rindevõitlejaid kui ka tsiviilisikuid. Punaarmee hirmuteod 1944. aasta sügisel Ida-Preisi külas Nemmersdorfis ja mujal vallandasid hiiglasliku tsiviilelanikest põgenike voolu. Rudil tuli 4-torulise õhutõrjesuurtüki, nn Vierlingiga kaitsta põhiliselt sõjapõgenike teid Vene lihuniklendurite eest, kes madallennul põgenikekolonne ründasid. Samuti tuli tal osaleda kaitselahingutes Heiligenbeili linna juures, mis oli Punaarmeele viimane takistus teel Königsbergi peale. Väeüksus, kuhu ta kuulus, jäi kotti. Tema vangilangemisel karjusid punaarmeelased oma komandörile: «Lase ta maha!» Rudi õnneks osutus komandör inimlikumaks ja ta jäeti ellu. Edasi tuli Rudi Mallasel läbi teha ränkraske vangipõli okupeeritud Eestis ja Venemaal.
Nagu tema raamatust võib lugeda, vaevasid teda pidevalt koduigatsus ja nälg, aga tihti ka külm. Eestlastesse suhtub Rudi Mallas suure lugupidamisega ja mäletab veel rohkesti eestikeelseid väljendeid, nagu olen saanud kogeda.
Rudit aitas vangipõlves tekkinud huvi maletamise vastu. Nüüd on ta oma kodulinnas Grevenis, kuhu ta ehitas maja ja kus ta oma perega elab, tunnustatud maletaja ja ka luuletaja.
Rudi elas vangipõlve üle ja jäi iseendaks. Raamatust selgub, et nii mõnedki kaasvangid läksid kergema vastupanu teed – hakkasid pugema uute peremeeste ees ja teiste peale «koputama», et parandada oma elutingimusi. Paljud kaasvangid ei pidanud rasketele oludele vastu ning nemad ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Rudi Mallas pääses küll vangipõlvest, kuid ei saanud tagasi oma kodutallu, sest see asub annekteeritud territooriumil. Sinna on jäänud osa Rudi südamest.
See põnev ja emotsionaalselt kirja pandud lugu on jäädvustatud käesoleva raamatu kaante vahele.
Ida-Preisimaalt pärit noore sõduri mälestused kaitselahingutest 1945. a alguses Ida-Preisimaal, tsiviilelanike põgenemisest, vangilangemisest Punaarmeele ning elust sõjavangina okupeeritud Eestis ja Siberis kuni tagasipöördumiseni kodumaale.
Rudi Mallasest, Ida-Preisimaa taluniku pojast, sai II maailmasõja lõppaastal, 1945. aastal 17-aastaselt mobiliseerituna suures sõjas otsene osaleja. Noore poisina pidi ta saatuse tahtel osa saama sõjakoledustest, mis ühteviisi puudutasid nii rindevõitlejaid kui ka tsiviilisikuid. Punaarmee hirmuteod 1944. aasta sügisel Ida-Preisi külas Nemmersdorfis ja mujal vallandasid hiiglasliku tsiviilelanikest põgenike voolu. Rudil tuli 4-torulise õhutõrjesuurtüki, nn Vierlingiga kaitsta põhiliselt sõjapõgenike teid Vene lihuniklendurite eest, kes madallennul põgenikekolonne ründasid. Samuti tuli tal osaleda kaitselahingutes Heiligenbeili linna juures, mis oli Punaarmeele viimane takistus teel Königsbergi peale. Väeüksus, kuhu ta kuulus, jäi kotti. Tema vangilangemisel karjusid punaarmeelased oma komandörile: «Lase ta maha!» Rudi õnneks osutus komandör inimlikumaks ja ta jäeti ellu. Edasi tuli Rudi Mallasel läbi teha ränkraske vangipõli okupeeritud Eestis ja Venemaal.
Nagu tema raamatust võib lugeda, vaevasid teda pidevalt koduigatsus ja nälg, aga tihti ka külm. Eestlastesse suhtub Rudi Mallas suure lugupidamisega ja mäletab veel rohkesti eestikeelseid väljendeid, nagu olen saanud kogeda.
Rudit aitas vangipõlves tekkinud huvi maletamise vastu. Nüüd on ta oma kodulinnas Grevenis, kuhu ta ehitas maja ja kus ta oma perega elab, tunnustatud maletaja ja ka luuletaja.
Rudi elas vangipõlve üle ja jäi iseendaks. Raamatust selgub, et nii mõnedki kaasvangid läksid kergema vastupanu teed – hakkasid pugema uute peremeeste ees ja teiste peale «koputama», et parandada oma elutingimusi. Paljud kaasvangid ei pidanud rasketele oludele vastu ning nemad ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Rudi Mallas pääses küll vangipõlvest, kuid ei saanud tagasi oma kodutallu, sest see asub annekteeritud territooriumil. Sinna on jäänud osa Rudi südamest.
See põnev ja emotsionaalselt kirja pandud lugu on jäädvustatud käesoleva raamatu kaante vahele.
Rudi Mallasest, Ida-Preisimaa taluniku pojast, sai II maailmasõja lõppaastal, 1945. aastal 17-aastaselt mobiliseerituna suures sõjas otsene osaleja. Noore poisina pidi ta saatuse tahtel osa saama sõjakoledustest, mis ühteviisi puudutasid nii rindevõitlejaid kui ka tsiviilisikuid. Punaarmee hirmuteod 1944. aasta sügisel Ida-Preisi külas Nemmersdorfis ja mujal vallandasid hiiglasliku tsiviilelanikest põgenike voolu. Rudil tuli 4-torulise õhutõrjesuurtüki, nn Vierlingiga kaitsta põhiliselt sõjapõgenike teid Vene lihuniklendurite eest, kes madallennul põgenikekolonne ründasid. Samuti tuli tal osaleda kaitselahingutes Heiligenbeili linna juures, mis oli Punaarmeele viimane takistus teel Königsbergi peale. Väeüksus, kuhu ta kuulus, jäi kotti. Tema vangilangemisel karjusid punaarmeelased oma komandörile: «Lase ta maha!» Rudi õnneks osutus komandör inimlikumaks ja ta jäeti ellu. Edasi tuli Rudi Mallasel läbi teha ränkraske vangipõli okupeeritud Eestis ja Venemaal.
Nagu tema raamatust võib lugeda, vaevasid teda pidevalt koduigatsus ja nälg, aga tihti ka külm. Eestlastesse suhtub Rudi Mallas suure lugupidamisega ja mäletab veel rohkesti eestikeelseid väljendeid, nagu olen saanud kogeda.
Rudit aitas vangipõlves tekkinud huvi maletamise vastu. Nüüd on ta oma kodulinnas Grevenis, kuhu ta ehitas maja ja kus ta oma perega elab, tunnustatud maletaja ja ka luuletaja.
Rudi elas vangipõlve üle ja jäi iseendaks. Raamatust selgub, et nii mõnedki kaasvangid läksid kergema vastupanu teed – hakkasid pugema uute peremeeste ees ja teiste peale «koputama», et parandada oma elutingimusi. Paljud kaasvangid ei pidanud rasketele oludele vastu ning nemad ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Rudi Mallas pääses küll vangipõlvest, kuid ei saanud tagasi oma kodutallu, sest see asub annekteeritud territooriumil. Sinna on jäänud osa Rudi südamest.
See põnev ja emotsionaalselt kirja pandud lugu on jäädvustatud käesoleva raamatu kaante vahele.
| Tootekood | R0170952 |
|---|---|
| Aasta | 2009 |
| Autor | Rudi Mallas |
| Kirjastus | Grenader |
| Tõlkija | Medea Jerser |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 136 |
| EAN | 9789949448326 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | maailm |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.