Skip to the beginning of the images gallery

Simuna kihelkonna mõisad 5. osa

Name: Simuna kihelkonna mõisad 5. osa
Brand: Brand
SKU: R0205445
Availability: OutOfStock
Rating: 100 (5 reviews)

Muuga

200-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat 5. osa

2012

Muuga mõis (Münkenhof) on suurejoonelise neorenessanss-stiilis kahekorruselise peahoonega mõis ajaloolises Simuna kihelkonnas Virumaal, praeguses Laekvere vallas Lääne-Virumaal. Mõisa peahoone on ehitatud mõisaomanikust kunstnik Carl Timoleon von Neffi projekti järgi aastail 1866–1872. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones Muuga põhikool. Muuga mõis (saksa k Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisat on esmamainitud 1526. aastal. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni 1796. aastani oli mõis Zoege von Manteuffelite aadliperekonna valduses. 1860. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa kuulus portreekunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-76), kes töötas alates 1830test aastatest Peterburis. Neffist sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, Vene tsaari õuekunstnik ning Firenze Kunstiakadeemia Auliige. Temalt pärinevad paljud Vene tsaarilosside, samuti Peterburi, Moskva ja Londoni kirikute maalid.

Mõisa suurejooneline kahekorruseline neorenessanss-stiilis peahoone on ehitatud kunstnik von Neffi enda projekti järgi aastail 1866-1872. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg Heinrich von Neff. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus. Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni 1940. aastani. Neffide tohutu kustikogu viidi pärast Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseumi.

Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones kool; 1987-94 on hoonet põhjalikult restaureeritud. Säilinud on ka 1873 valminud väike väravahoone ning 1872. aastast pärinev kellatorn. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Simuna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Laekvere valla territooriumile.

Toode on läbi müüdud

Kirjeldus

Tooteinfo

Tooteinfo
Tootekood	R0205445
Aasta	2012
Osa	5
Koostaja	Heino Ross
Köide	kõva
Lehekülgi	200
EAN	9789949305834
Ümbris	ei
Keel	eesti
Teema	Eesti eile ja täna

KKK

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.

Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.

Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.

Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.

https://www.raamatukoi.ee/simuna-kihelkonna-mõisad_2012 176368 Simuna kihelkonna mõisad 5. osa https://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949305834-445.webp 0 0 EUR OutOfStock /Kõik raamatud/Eesti eile ja täna Muuga mõis (Münkenhof) on suurejoonelise neorenessanss-stiilis kahekorruselise peahoonega mõis ajaloolises Simuna kihelkonnas Virumaal, praeguses Laekvere vallas Lääne-Virumaal. Mõisa peahoone on ehitatud mõisaomanikust kunstnik Carl Timoleon von Neffi projekti järgi aastail 1866–1872. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones Muuga põhikool. Muuga mõis (saksa k Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisat on esmamainitud 1526. aastal. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni 1796. aastani oli mõis Zoege von Manteuffelite aadliperekonna valduses. 1860. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa kuulus portreekunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-76), kes töötas alates 1830test aastatest Peterburis. Neffist sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, Vene tsaari õuekunstnik ning Firenze Kunstiakadeemia Auliige. Temalt pärinevad paljud Vene tsaarilosside, samuti Peterburi, Moskva ja Londoni kirikute maalid. Mõisa suurejooneline kahekorruseline neorenessanss-stiilis peahoone on ehitatud kunstnik von Neffi enda projekti järgi aastail 1866-1872. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg Heinrich von Neff. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus. Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni 1940. aastani. Neffide tohutu kustikogu viidi pärast Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseumi. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones kool; 1987-94 on hoonet põhjalikult restaureeritud. Säilinud on ka 1873 valminud väike väravahoone ning 1872. aastast pärinev kellatorn. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Simuna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Laekvere valla territooriumile. Muuga mõis (Münkenhof) on suurejoonelise neorenessanss-stiilis kahekorruselise peahoonega mõis ajaloolises Simuna kihelkonnas Virumaal, praeguses Laekvere vallas Lääne-Virumaal. Mõisa peahoone on ehitatud mõisaomanikust kunstnik Carl Timoleon von Neffi projekti järgi aastail 1866–1872. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones Muuga põhikool. Muuga mõis (saksa k Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisat on esmamainitud 1526. aastal. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni 1796. aastani oli mõis Zoege von Manteuffelite aadliperekonna valduses. 1860. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa kuulus portreekunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-76), kes töötas alates 1830test aastatest Peterburis. Neffist sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, Vene tsaari õuekunstnik ning Firenze Kunstiakadeemia Auliige. Temalt pärinevad paljud Vene tsaarilosside, samuti Peterburi, Moskva ja Londoni kirikute maalid. Mõisa suurejooneline kahekorruseline neorenessanss-stiilis peahoone on ehitatud kunstnik von Neffi enda projekti järgi aastail 1866-1872. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg Heinrich von Neff. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus. Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni 1940. aastani. Neffide tohutu kustikogu viidi pärast Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseumi. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones kool; 1987-94 on hoonet põhjalikult restaureeritud. Säilinud on ka 1873 valminud väike väravahoone ning 1872. aastast pärinev kellatorn. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Simuna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Laekvere valla territooriumile.