Riigikogu Toimetised 43. osa

Koroonakriisi tuhat nägu

264-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat 43. osa

Riigikogu Kantselei 2021

Riigikogu Toimetiste (RiTo) uus number avab ka koroonastatistika tagamaid, piirangute ja põhiõiguste vahekorda, uusi geeniuuringuid, karjaimmuunsust, vaktsiiniotsinguid kogu maailmas ning epideemiaid alates aegade algusest.

Professor Irja Lutsar kirjutab Riigikogu Toimetiste fookusteema avaessees kriisi taustast laiemalt ja arutleb võimaluste üle vältida järgmisi. «Kriisi ainukese lahendusena nähakse elanikkonna laialdast vaktsineerimist. Siiski pole päris kindel, et tänu sellele saab ära jätta teised mittefarmakoloogilised rahvatervislikud meetodid nagu distantsi hoidmine, suurte kohtumiste vältimine, maski kandmine ning ajutised sulgemised,» märgib Lutsar. «Vaktsiinide efektiivsus on küll parem, kui keegi loota oskas, aga viirus muteerub ja ilmuvad vaktsiinidele mitte alluvad tüved. Samuti ei piisa sellest, kui täielikku vaktsineerimist saab kasutada vaid rikastes lääneriikides,» arutab ta.

Fookusteemat jätkavad perearstid Karmen Joller, Agne Annist ja Elle-Mall Sadrak, kes kirjeldavad perearstide rolli Eestis kogu COVID-19 kriisi ajajoonel. «Epideemia puhul on tegemist n-ö nähtamatu katastroofiga, millest arusaamine tuleb viivitusega. See omakorda tähendab, et sündmus ja esmane arusaamine on selleks hetkeks juba toimunud, kui valmib esimene kommunikatsiooniplaan ja jõutakse strateegilise korrastatuseni,» märgivad autorid. Nad lisavad, et see oli iseloomulik ka epideemia algusele Eestis. «Peamine põhjus peitub ühiskonna mälus. Meist keegi ei mäleta lähiajaloost sellise mõõtkavaga tervisekatastroofi ega vaktsiinvälditavat viirushaiguse levikut,» kirjutavad perearstid.

Ilmar Raag lahkab COVID-19 kriisi kommunikatsiooni ja arutleb koroonaväsimuse üle. Raag analüüsib, kuidas see mõjutas otsustajate otsuseid kriisi kulgedes ja millised sammud kriisikommunikatsioonis aitasid kõige hullemat vältida. «COVID-19 kriisi puhul on peamine sõnum olnud aga mitmele senisele harjumusele vastupidine – inimesi keelitatakse mitte midagi koos tegema,» märgib ta. «Inimesed on otsekui lennukis, mis läbib turbulentsi. Parim, mida nad teha saavad, on kinnitada turvavööd ja hoida kramplikult kinni käetugedest,» lisab Raag.

Lisaks COVID-19 puudutavatele teemadele käsitleb uus RiTo demokraatia olemust, peatudes Eesti riigijuhtide sõjaeelsetel hoiakutel ja valmisolekul loobuda osast suveräänsusest eeldusel, et vastu saadakse rohkem julgeolekut. Samuti võtab ajakiri kokku eksperimendi valitsuse rakkerühmadega ning kajastab Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsust ja muutusi tööturul.
Alates 10,30 €
Riigikogu Toimetiste (RiTo) uus number avab ka koroonastatistika tagamaid, piirangute ja põhiõiguste vahekorda, uusi geeniuuringuid, karjaimmuunsust, vaktsiiniotsinguid kogu maailmas ning epideemiaid alates aegade algusest.

Professor Irja Lutsar kirjutab Riigikogu Toimetiste fookusteema avaessees kriisi taustast laiemalt ja arutleb võimaluste üle vältida järgmisi. «Kriisi ainukese lahendusena nähakse elanikkonna laialdast vaktsineerimist. Siiski pole päris kindel, et tänu sellele saab ära jätta teised mittefarmakoloogilised rahvatervislikud meetodid nagu distantsi hoidmine, suurte kohtumiste vältimine, maski kandmine ning ajutised sulgemised,» märgib Lutsar. «Vaktsiinide efektiivsus on küll parem, kui keegi loota oskas, aga viirus muteerub ja ilmuvad vaktsiinidele mitte alluvad tüved. Samuti ei piisa sellest, kui täielikku vaktsineerimist saab kasutada vaid rikastes lääneriikides,» arutab ta.

Fookusteemat jätkavad perearstid Karmen Joller, Agne Annist ja Elle-Mall Sadrak, kes kirjeldavad perearstide rolli Eestis kogu COVID-19 kriisi ajajoonel. «Epideemia puhul on tegemist n-ö nähtamatu katastroofiga, millest arusaamine tuleb viivitusega. See omakorda tähendab, et sündmus ja esmane arusaamine on selleks hetkeks juba toimunud, kui valmib esimene kommunikatsiooniplaan ja jõutakse strateegilise korrastatuseni,» märgivad autorid. Nad lisavad, et see oli iseloomulik ka epideemia algusele Eestis. «Peamine põhjus peitub ühiskonna mälus. Meist keegi ei mäleta lähiajaloost sellise mõõtkavaga tervisekatastroofi ega vaktsiinvälditavat viirushaiguse levikut,» kirjutavad perearstid.

Ilmar Raag lahkab COVID-19 kriisi kommunikatsiooni ja arutleb koroonaväsimuse üle. Raag analüüsib, kuidas see mõjutas otsustajate otsuseid kriisi kulgedes ja millised sammud kriisikommunikatsioonis aitasid kõige hullemat vältida. «COVID-19 kriisi puhul on peamine sõnum olnud aga mitmele senisele harjumusele vastupidine – inimesi keelitatakse mitte midagi koos tegema,» märgib ta. «Inimesed on otsekui lennukis, mis läbib turbulentsi. Parim, mida nad teha saavad, on kinnitada turvavööd ja hoida kramplikult kinni käetugedest,» lisab Raag.

Lisaks COVID-19 puudutavatele teemadele käsitleb uus RiTo demokraatia olemust, peatudes Eesti riigijuhtide sõjaeelsetel hoiakutel ja valmisolekul loobuda osast suveräänsusest eeldusel, et vastu saadakse rohkem julgeolekut. Samuti võtab ajakiri kokku eksperimendi valitsuse rakkerühmadega ning kajastab Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsust ja muutusi tööturul.
Tooteinfo
Tootekood R0286684
Aasta 2021
Autor Riigikogu Kantselei,
Osa 43
Kirjastus Riigikogu Kantselei
Tõlkija Tatjana Kobanova
Köide pehme
Lehekülgi 264
EAN 9771406566506
Ümbris ei
Keel eesti,

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Raamatuid saab tellida ise järele tulemiseks kauplusse Harju 1, Tallinnas või pakikappidesse
(2.60) või kulleriga (4.90). Loe rohkem siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.