Isiklik, intiimne päevik kuulub peaaegu erandita nn. pihtimuskirjandusse. See eeldab, et kirjutajal on olemas peale kõige nähtava päevaelu veel teine, alateadvusse surutud, mis samuti vabanemiseks nõuab oma vormi. Päevik võib aastate jooksul juba nagu verre sööbida, muutuda teiseks loomuseks, paratamatuks nõudeks, mille hooletusse jätmine ei anna rahu. Seesuguse päevaraamatu kirjutaja ei otsi harilikult ise üldse avalikkust, isegi mitte lugejaskonda, vaid, vastupidi, väldib neid hoolega, üha oma üksikkõnet jätkates. Kahtlemata on lugejal neilt seoseta märkmeilt täielist järjekindlust oodata juba seetõttu asjatu, et igal päeval on «oma mure», oma sisu ja tõde. Nende tõde on niisiis juba hädasunnil vaid piiratud ja hetkeline, päeva tõde. See ei takista teda siiski olemast sellisena ilmtingimatu, ehk küll muidugi, seda mööndagu, mõnikord tahtlikult kergelt maskeeritudki. Inimesele on haruharva lubatud vaadata isegi omaenese hinge palgest palgesse ilma katteta.
Isiklik, intiimne päevik kuulub peaaegu erandita nn. pihtimuskirjandusse. See eeldab, et kirjutajal on olemas peale kõige nähtava päevaelu veel teine, alateadvusse surutud, mis samuti vabanemiseks nõuab oma vormi. Päevik võib aastate jooksul juba nagu verre sööbida, muutuda teiseks loomuseks, paratamatuks nõudeks, mille hooletusse jätmine ei anna rahu. Seesuguse päevaraamatu kirjutaja ei otsi harilikult ise üldse avalikkust, isegi mitte lugejaskonda, vaid, vastupidi, väldib neid hoolega, üha oma üksikkõnet jätkates. Kahtlemata on lugejal neilt seoseta märkmeilt täielist järjekindlust oodata juba seetõttu asjatu, et igal päeval on «oma mure», oma sisu ja tõde. Nende tõde on niisiis juba hädasunnil vaid piiratud ja hetkeline, päeva tõde. See ei takista teda siiski olemast sellisena ilmtingimatu, ehk küll muidugi, seda mööndagu, mõnikord tahtlikult kergelt maskeeritudki. Inimesele on haruharva lubatud vaadata isegi omaenese hinge palgest palgesse ilma katteta.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Raamatuid saab tellida ise järele tulemiseks kauplusse Harju 1, Tallinnas või pakikappidesse (2.60) või kulleriga (4.90). Loe rohkem siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/päevaraamat_1954150135Päevaraamat 1. osahttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/p/_/p_evaraamat_1954-623.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/elulood ja mälestused/maailm/ilukirjandus/esseistika, dokumentalistikaIsiklik, intiimne päevik kuulub peaaegu erandita nn. pihtimuskirjandusse. See eeldab, et kirjutajal on olemas peale kõige nähtava päevaelu veel teine, alateadvusse surutud, mis samuti vabanemiseks nõuab oma vormi. Päevik võib aastate jooksul juba nagu verre sööbida, muutuda teiseks loomuseks, paratamatuks nõudeks, mille hooletusse jätmine ei anna rahu. Seesuguse päevaraamatu kirjutaja ei otsi harilikult ise üldse avalikkust, isegi mitte lugejaskonda, vaid, vastupidi, väldib neid hoolega, üha oma üksikkõnet jätkates. <br />Kahtlemata on lugejal neilt seoseta märkmeilt täielist järjekindlust oodata juba seetõttu asjatu, et igal päeval on «oma mure», oma sisu ja tõde. Nende tõde on niisiis juba hädasunnil vaid piiratud ja hetkeline, päeva tõde. See ei takista teda siiski olemast sellisena ilmtingimatu, ehk küll muidugi, seda mööndagu, mõnikord tahtlikult kergelt maskeeritudki. Inimesele on haruharva lubatud vaadata isegi omaenese hinge palgest palgesse ilma katteta. Isiklik, intiimne päevik kuulub peaaegu erandita nn. pihtimuskirjandusse. See eeldab, et kirjutajal on olemas peale kõige nähtava päevaelu veel teine, alateadvusse surutud, mis samuti vabanemiseks nõuab oma vormi. Päevik võib aastate jooksul juba nagu verre sööbida, muutuda teiseks loomuseks, paratamatuks nõudeks, mille hooletusse jätmine ei anna rahu. Seesuguse päevaraamatu kirjutaja ei otsi harilikult ise üldse avalikkust, isegi mitte lugejaskonda, vaid, vastupidi, väldib neid hoolega, üha oma üksikkõnet jätkates. <br />Kahtlemata on lugejal neilt seoseta märkmeilt täielist järjekindlust oodata juba seetõttu asjatu, et igal päeval on «oma mure», oma sisu ja tõde. Nende tõde on niisiis juba hädasunnil vaid piiratud ja hetkeline, päeva tõde. See ei takista teda siiski olemast sellisena ilmtingimatu, ehk küll muidugi, seda mööndagu, mõnikord tahtlikult kergelt maskeeritudki. Inimesele on haruharva lubatud vaadata isegi omaenese hinge palgest palgesse ilma katteta.
