Catherine Gray viib meid teekonnale, mille eesmärk on tunda rõõmu sellest, mis meil on ja kes me oleme.
See raamat on kõikidele tavalistele, keskmistele, normaalsetele inimestele, kes tunnevad end läbikukkununa, ent on tegelikult hoopis võitjad. Me jookseme õnne poole kogu elu, aga pärale ei jõua mitte kunagi. Sest niipea, kui midagi saavutame, kukume me pärast põgusat ja kannustavat eufooriahoogu tagasi rahulolematusse. Alati on kusagil parem vaade, parem puhkus, parem kodu, parem kaaslane, parem töö, parem auto, parem ükskõik mis. Õnne poole püüdlemine on paganama väsitav.
Autor teab, millest räägib. «2013. aastal heietasin enesetapumõtteid, sest kannatasin pideva valu käes. See valu oli enamasti psühholoogiline, aga ka füüsiline: kuhu suundub aju, sinna järgneb ka keha. Depressioon võrdus minu jaoks sellega, et mõni üksik veider ronk leidis seltsiks üha rohkem ronkmusti muresid, hirme ja süngeid mälestusi, kuni need katsid kogu taeva ja päike enam välja ei paistnudki. Rongaparve nimetatakse väga tabavalt halastamatuks. Ka enesetapumõtted on halastamatud. Enam ei tundu võimalik iseennast armastada ja sageli laieneb see ka lähedastele, sest haiget saanud inimene teeb haiget ka teistele.»
Catherine Gray viib meid teekonnale, mille eesmärk on tunda rõõmu sellest, mis meil on ja kes me oleme.
See raamat on kõikidele tavalistele, keskmistele, normaalsetele inimestele, kes tunnevad end läbikukkununa, ent on tegelikult hoopis võitjad. Me jookseme õnne poole kogu elu, aga pärale ei jõua mitte kunagi. Sest niipea, kui midagi saavutame, kukume me pärast põgusat ja kannustavat eufooriahoogu tagasi rahulolematusse. Alati on kusagil parem vaade, parem puhkus, parem kodu, parem kaaslane, parem töö, parem auto, parem ükskõik mis. Õnne poole püüdlemine on paganama väsitav.
Autor teab, millest räägib. «2013. aastal heietasin enesetapumõtteid, sest kannatasin pideva valu käes. See valu oli enamasti psühholoogiline, aga ka füüsiline: kuhu suundub aju, sinna järgneb ka keha. Depressioon võrdus minu jaoks sellega, et mõni üksik veider ronk leidis seltsiks üha rohkem ronkmusti muresid, hirme ja süngeid mälestusi, kuni need katsid kogu taeva ja päike enam välja ei paistnudki. Rongaparve nimetatakse väga tabavalt halastamatuks. Ka enesetapumõtted on halastamatud. Enam ei tundu võimalik iseennast armastada ja sageli laieneb see ka lähedastele, sest haiget saanud inimene teeb haiget ka teistele.»
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/ootamatu-rõõm-tavalisest-elust345389Ootamatu rõõm tavalisest elusthttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949858224-372_3.webp10.810.8EURInStock/Kõik raamatud/humaniora, socialia/psühholoogia/Kõik raamatud/eneseabi/Kõik raamatud/tervis ja elustiil/vaimne tervisCatherine Gray viib meid teekonnale, mille eesmärk on tunda rõõmu sellest, mis meil on ja kes me oleme. <br /><br />See raamat on kõikidele tavalistele, keskmistele, normaalsetele inimestele, kes tunnevad end läbikukkununa, ent on tegelikult hoopis võitjad. Me jookseme õnne poole kogu elu, aga pärale ei jõua mitte kunagi. Sest niipea, kui midagi saavutame, kukume me pärast põgusat ja kannustavat eufooriahoogu tagasi rahulolematusse. Alati on kusagil parem vaade, parem puhkus, parem kodu, parem kaaslane, parem töö, parem auto, parem ükskõik mis. Õnne poole püüdlemine on paganama väsitav. <br /><br />Autor teab, millest räägib. «2013. aastal heietasin enesetapumõtteid, sest kannatasin pideva valu käes. See valu oli enamasti psühholoogiline, aga ka füüsiline: kuhu suundub aju, sinna järgneb ka keha. Depressioon võrdus minu jaoks sellega, et mõni üksik veider ronk leidis seltsiks üha rohkem ronkmusti muresid, hirme ja süngeid mälestusi, kuni need katsid kogu taeva ja päike enam välja ei paistnudki. Rongaparve nimetatakse väga tabavalt halastamatuks. Ka enesetapumõtted on halastamatud. Enam ei tundu võimalik iseennast armastada ja sageli laieneb see ka lähedastele, sest haiget saanud inimene teeb haiget ka teistele.» Catherine Gray viib meid teekonnale, mille eesmärk on tunda rõõmu sellest, mis meil on ja kes me oleme. <br /><br />See raamat on kõikidele tavalistele, keskmistele, normaalsetele inimestele, kes tunnevad end läbikukkununa, ent on tegelikult hoopis võitjad. Me jookseme õnne poole kogu elu, aga pärale ei jõua mitte kunagi. Sest niipea, kui midagi saavutame, kukume me pärast põgusat ja kannustavat eufooriahoogu tagasi rahulolematusse. Alati on kusagil parem vaade, parem puhkus, parem kodu, parem kaaslane, parem töö, parem auto, parem ükskõik mis. Õnne poole püüdlemine on paganama väsitav. <br /><br />Autor teab, millest räägib. «2013. aastal heietasin enesetapumõtteid, sest kannatasin pideva valu käes. See valu oli enamasti psühholoogiline, aga ka füüsiline: kuhu suundub aju, sinna järgneb ka keha. Depressioon võrdus minu jaoks sellega, et mõni üksik veider ronk leidis seltsiks üha rohkem ronkmusti muresid, hirme ja süngeid mälestusi, kuni need katsid kogu taeva ja päike enam välja ei paistnudki. Rongaparve nimetatakse väga tabavalt halastamatuks. Ka enesetapumõtted on halastamatud. Enam ei tundu võimalik iseennast armastada ja sageli laieneb see ka lähedastele, sest haiget saanud inimene teeb haiget ka teistele.»