Õdagumeresoomõ kodo

Läänemeresoome kodu

184-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat ( keeles) sarjast Võro Instituudi toimõndusõq

Võro Instituut 2007

Võro instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimisi tagada.
Käesolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas «Läänemeresoome kodu» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise Võrumaa kohanimede näitel välja tegurid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab «Agenda Parva Brunsbergae» lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi. Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas «Kodu kullane...» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt ning arutleb selle üle, kus on olnud lüüdi rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad
Alates 4,15 €
Võro instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimisi tagada.
Käesolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas «Läänemeresoome kodu» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise Võrumaa kohanimede näitel välja tegurid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab «Agenda Parva Brunsbergae» lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi. Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas «Kodu kullane...» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt ning arutleb selle üle, kus on olnud lüüdi rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad
Tooteinfo
Tootekood R0165576
Aasta 2007
Sari Võro Instituudi toimõndusõq
Kirjastus Võro Instituut
Kujundaja Aapo Ilves
Köide pehme
Lehekülgi 184
EAN 9789985964026
Ümbris ei
ISSN 14062534
Kaas 69966

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Raamatuid saab tellida ise järele tulemiseks kauplusse Harju 1, Tallinnas või pakikappidesse
(2.60) või kulleriga (4.90). Loe rohkem siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.