Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Et rohkem infot saada küpsiste kohta, loe siit.
Nõukogude Eesti ehitus ja arhitektuur 1940-1965
40-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Eesti Raamat 1965
Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.
«Ehitusobjektide massilisus ei võimalda käesolevas lühiülevaates kalduda nende üksikasjalikuma analüüsini. Seetõttu on järgnevalt püütud ehitustulemusi käsitleda mõnevõrra üldisemaates joontes, põhiliste ehitusgruppide kaupa.
Linnaehitus, mis kapitalismiperioodil, maa eraomanduse ja stiihilise ehitustegevuse tingimustes omas vaid mõningat reguleerivat osatähtsust, elas nõukogude korra taaskehtestamisel Eestis üle kõige sügavama, kardinaalsema murrangu. Maa ja suuremate tööstusettevõtete ning hoonete natsionaliseerimine võimaldas üle minna plaanipärasele ehitamisele. Vabariigi linnade ja asulate väljaehitamine toimub perspektiivsete kavade, nn. generaalplaanide ja nende täpsustamiseks koostatud detailplaneerimise projektide alusel. Sõjajärgsel perioodil on generaalplaanid koostatud vabariigi kõikide linnade ja enamuse maa-asulate väljaarendamiseks ning need on kujunenud reaalse ehitustegevuse aluseks.
Brošüür on rikkalikult illustreeritud.
«Ehitusobjektide massilisus ei võimalda käesolevas lühiülevaates kalduda nende üksikasjalikuma analüüsini. Seetõttu on järgnevalt püütud ehitustulemusi käsitleda mõnevõrra üldisemaates joontes, põhiliste ehitusgruppide kaupa.
Linnaehitus, mis kapitalismiperioodil, maa eraomanduse ja stiihilise ehitustegevuse tingimustes omas vaid mõningat reguleerivat osatähtsust, elas nõukogude korra taaskehtestamisel Eestis üle kõige sügavama, kardinaalsema murrangu. Maa ja suuremate tööstusettevõtete ning hoonete natsionaliseerimine võimaldas üle minna plaanipärasele ehitamisele. Vabariigi linnade ja asulate väljaehitamine toimub perspektiivsete kavade, nn. generaalplaanide ja nende täpsustamiseks koostatud detailplaneerimise projektide alusel. Sõjajärgsel perioodil on generaalplaanid koostatud vabariigi kõikide linnade ja enamuse maa-asulate väljaarendamiseks ning need on kujunenud reaalse ehitustegevuse aluseks.
Brošüür on rikkalikult illustreeritud.
Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.
«Ehitusobjektide massilisus ei võimalda käesolevas lühiülevaates kalduda nende üksikasjalikuma analüüsini. Seetõttu on järgnevalt püütud ehitustulemusi käsitleda mõnevõrra üldisemaates joontes, põhiliste ehitusgruppide kaupa.
Linnaehitus, mis kapitalismiperioodil, maa eraomanduse ja stiihilise ehitustegevuse tingimustes omas vaid mõningat reguleerivat osatähtsust, elas nõukogude korra taaskehtestamisel Eestis üle kõige sügavama, kardinaalsema murrangu. Maa ja suuremate tööstusettevõtete ning hoonete natsionaliseerimine võimaldas üle minna plaanipärasele ehitamisele. Vabariigi linnade ja asulate väljaehitamine toimub perspektiivsete kavade, nn. generaalplaanide ja nende täpsustamiseks koostatud detailplaneerimise projektide alusel. Sõjajärgsel perioodil on generaalplaanid koostatud vabariigi kõikide linnade ja enamuse maa-asulate väljaarendamiseks ning need on kujunenud reaalse ehitustegevuse aluseks.
Brošüür on rikkalikult illustreeritud.
«Ehitusobjektide massilisus ei võimalda käesolevas lühiülevaates kalduda nende üksikasjalikuma analüüsini. Seetõttu on järgnevalt püütud ehitustulemusi käsitleda mõnevõrra üldisemaates joontes, põhiliste ehitusgruppide kaupa.
Linnaehitus, mis kapitalismiperioodil, maa eraomanduse ja stiihilise ehitustegevuse tingimustes omas vaid mõningat reguleerivat osatähtsust, elas nõukogude korra taaskehtestamisel Eestis üle kõige sügavama, kardinaalsema murrangu. Maa ja suuremate tööstusettevõtete ning hoonete natsionaliseerimine võimaldas üle minna plaanipärasele ehitamisele. Vabariigi linnade ja asulate väljaehitamine toimub perspektiivsete kavade, nn. generaalplaanide ja nende täpsustamiseks koostatud detailplaneerimise projektide alusel. Sõjajärgsel perioodil on generaalplaanid koostatud vabariigi kõikide linnade ja enamuse maa-asulate väljaarendamiseks ning need on kujunenud reaalse ehitustegevuse aluseks.
Brošüür on rikkalikult illustreeritud.
| Tootekood | R0055223 |
|---|---|
| Aasta | 1965 |
| Autor | Harald Arman Mart Port Uno Kammal A. Saar |
| Kirjastus | Eesti Raamat |
| Kujundaja | H. Polberg |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 40 |
| Ümbris | jah |
| Tiraaž | 3000 |
| Kaas | 68536 |
| Teema |