Läbirääkimiste põhitõed

Läbirääkimised seostuvad esmalt tähtsate asjadega nagu riikidevahelised suhted, äri ja poliitika. Läbirääkimisi peavad erakonnad koalitsiooni moodustamiseks, riigid räägivad läbi Brexiti ja muude lepingute üle, ettevõtted peavad koostööläbirääkimisi, vahel ka advokaatide vahendusel. Läbirääkimisi peavad politseinikud – näiteks kurjategijatega pantvangikriisis. Üsna tavalised on tööandjate läbirääkimised ametiühingutega, ning pea iga inimene peab vahel palgaläbirääkimisi oma tööandjaga.

Ja see pole sugugi kõik – tegelikult peab igaüks meist läbirääkimisi ka igapäevaelus – me räägime läbi selle üle, kus lõunat süüa, millist telesaadet vaadata, kuidas puhkust planeerida või kes peaks prügi välja viima. Läbirääkimised on edukamad siis, kui osalejad on teadlikud sellest, et nad peavad läbirääkimisi ja mida see õigupoolest tähendab. Väga tihti seda ei mõisteta ja läbirääkimised ebaõnnestuvad – kas sellepärast, et olukorda ei tajuta läbirääkimistena või lihtsalt puuduvad vajalikud oskused.

Läbirääkijaks ei sünnita, kuid seda saab õppida. Hea inimesetundmine, suhtlemisoskus, analüüsivõime – need on muidugi kasuks, aga siiski on läbirääkimise oskus õpitav ja selle raamatu läbilugemine on parim viis läbirääkimise kunsti omandamiseks.