Künnivaod

Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost

480-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

TÜ Kirjastus 2013

Teos, mille autor on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg, sisaldab valiku agraarajaloo teemalisi või sellega lähemas seoses olevaid artikleid ning ettekandeid neljast aastakümnest, alates 1972 a. koostatud uurimusest 18. sajandi mõisamajanduse kohta kuni Eesti maaelu suurima murrangulise 1919. aasta maareformi käsitlusteni. Raamatu sissejuhatuseks antakse ülevaade agraarajaloost kui ühest ajaloouuurimise valdkonnast, selle peamistsest uurimiskeskustest maailmas ja senistest saavutustest, sh meie regioonis, kus see on juba mitmendat sajandit omanud meie ajaloouurimises väga olulist kohta. Temaatiliselt on T. Rosenbergi siin avaldatavad uurimused (23) jaotatud viide ossa:
  • Esimesse, «Mõis ja selle majandamine», on koondatud tööd, mis vaatlevad mõisamajandust ja mõnede millegi poolest silma paistnud mõisnike või mõisnikusuguvõsade tegevust – olgu selleks siis eriline roll talurahva elus ja provintsipoliitikas (Vigala Uexküllid, Matsalu Hoyningen-Huened) või põllumajanduse edendamisel (Gustav von Rathlef ja Tammistu), nende erandlik talupoeglik päritolu (Mats Erdell ja teised eestlastest mõisnikud) või siis tähtsus maaomanikuna (luteri ja õigeusu kirikute maaomand).
  • Teise ossa koondatud uurimused püüavad avada erinevate talurahvakihtide palgejooni. Nii on lähema vaatluse all vabadikud ja mõisateenijad 19. sajandi esimesel poolel, tsaarivalitsuse ja mõisnike katsed luua maal saksa kolonistidest talunike ja mõisatööliste kihti, samuti on autori kodukihelkonna Sangaste näitel iseloomustatud talude päriseksostmise käiku ja taluperemeeste-kohaomanike kihi kujunemist. Selle osa lõpetab aga ülevaade sellest, kuhu oli jõudnud eesti maarahvastiku ühiskondlik kihistumine 19. sajandi lõpuks.
  • Kolmas osa käsitleb mitmeid asutusi, ettevõtmisi ja tegelasi, kellel on olnud märkimisväärne roll meie põllumajanduse arengus. Sel eesmärgil on käsitletud ka kahe autorile lähedase linna – koolilinna Valga ja ülikoolilinna Tartu – ajalugu 19. sajandi algupoolel, esimest seal tegutsenud Liivimaa Maamõõdu- ja Revisjonikomisjoni ja teist Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tõttu. Samuti on Tartul keskne roll kogu Baltimaade ja esijoones Eesti jaoks ülimalt innovatiivsete põllumajandusnäituste tõttu. Samasse konteksti sobib ka esimese eestlasest põllumajandusteadlase dr.phil Jakob Johnsoni elu ja esiletõusu põhjalik käsitlus, mis haakub teose alguosas toodud teise, samuti Viljandimaa pärisorisest talupojaperest esile kerkinud, kuid teist teed käinud mehe – mõisnik Mats Erdelli biograafiaga.
  • Neljas osa on pühendatud kahele eesti talurahva elu mõjutanud dramaatilisele teemale: viimasele suurele näljahädale aastatel 1867–1869 ja umbes samal ajal hoogustunud väljarändamisliikumisele ning selle käsitlemise ajaloole meie uurijate ja kirjameeste poolt.
  • Teose viimasesse ossa on lülitatud uurimused, mis püüavad erinevatest aspektidest iseloomustada Eesti 1919. aasta maaseaduse põhjal elluviidud maareformi põhjusi, eeldusi ja tulemusi, samuti laiemat tausta võrdluses teiste samaaegsete reformiriikidega. Analüüsitakse ka maareformi teostamise ajal ja järel sellele erinevate osapoolte antud hinnanguid. Ja lõpuks leiab käsitlemist maareformi üle elanud ja paigale jäänud baltisaksa põllumeeste saatus Eesti Vabariigis: vaadeldakse, mis sai neist, kellelt maa ära võeti.
Enamik esitatavatest uurimustest on juba varem trükivalgust näinud, kuid suur osa neist on ilmunud võõrkeeles või vähelevinud väljaannetes. Mõned avaldatavatest töödest ilmuvad aga laiendatud või täiendatud kujul, mõned mitme algse artikli põhjal kokku võetuna, mõned ka esmakordselt. Teose lisas on ära toodud T. Rosenbergi kirjutiste bibliograafia ning ettekannete, esinemiste ja juhendatud tööde nimekiri.
Toode on läbi müüdud
Teos, mille autor on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg, sisaldab valiku agraarajaloo teemalisi või sellega lähemas seoses olevaid artikleid ning ettekandeid neljast aastakümnest, alates 1972 a. koostatud uurimusest 18. sajandi mõisamajanduse kohta kuni Eesti maaelu suurima murrangulise 1919. aasta maareformi käsitlusteni. Raamatu sissejuhatuseks antakse ülevaade agraarajaloost kui ühest ajaloouuurimise valdkonnast, selle peamistsest uurimiskeskustest maailmas ja senistest saavutustest, sh meie regioonis, kus see on juba mitmendat sajandit omanud meie ajaloouurimises väga olulist kohta. Temaatiliselt on T. Rosenbergi siin avaldatavad uurimused (23) jaotatud viide ossa:
  • Esimesse, «Mõis ja selle majandamine», on koondatud tööd, mis vaatlevad mõisamajandust ja mõnede millegi poolest silma paistnud mõisnike või mõisnikusuguvõsade tegevust – olgu selleks siis eriline roll talurahva elus ja provintsipoliitikas (Vigala Uexküllid, Matsalu Hoyningen-Huened) või põllumajanduse edendamisel (Gustav von Rathlef ja Tammistu), nende erandlik talupoeglik päritolu (Mats Erdell ja teised eestlastest mõisnikud) või siis tähtsus maaomanikuna (luteri ja õigeusu kirikute maaomand).
  • Teise ossa koondatud uurimused püüavad avada erinevate talurahvakihtide palgejooni. Nii on lähema vaatluse all vabadikud ja mõisateenijad 19. sajandi esimesel poolel, tsaarivalitsuse ja mõisnike katsed luua maal saksa kolonistidest talunike ja mõisatööliste kihti, samuti on autori kodukihelkonna Sangaste näitel iseloomustatud talude päriseksostmise käiku ja taluperemeeste-kohaomanike kihi kujunemist. Selle osa lõpetab aga ülevaade sellest, kuhu oli jõudnud eesti maarahvastiku ühiskondlik kihistumine 19. sajandi lõpuks.
  • Kolmas osa käsitleb mitmeid asutusi, ettevõtmisi ja tegelasi, kellel on olnud märkimisväärne roll meie põllumajanduse arengus. Sel eesmärgil on käsitletud ka kahe autorile lähedase linna – koolilinna Valga ja ülikoolilinna Tartu – ajalugu 19. sajandi algupoolel, esimest seal tegutsenud Liivimaa Maamõõdu- ja Revisjonikomisjoni ja teist Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tõttu. Samuti on Tartul keskne roll kogu Baltimaade ja esijoones Eesti jaoks ülimalt innovatiivsete põllumajandusnäituste tõttu. Samasse konteksti sobib ka esimese eestlasest põllumajandusteadlase dr.phil Jakob Johnsoni elu ja esiletõusu põhjalik käsitlus, mis haakub teose alguosas toodud teise, samuti Viljandimaa pärisorisest talupojaperest esile kerkinud, kuid teist teed käinud mehe – mõisnik Mats Erdelli biograafiaga.
  • Neljas osa on pühendatud kahele eesti talurahva elu mõjutanud dramaatilisele teemale: viimasele suurele näljahädale aastatel 1867–1869 ja umbes samal ajal hoogustunud väljarändamisliikumisele ning selle käsitlemise ajaloole meie uurijate ja kirjameeste poolt.
  • Teose viimasesse ossa on lülitatud uurimused, mis püüavad erinevatest aspektidest iseloomustada Eesti 1919. aasta maaseaduse põhjal elluviidud maareformi põhjusi, eeldusi ja tulemusi, samuti laiemat tausta võrdluses teiste samaaegsete reformiriikidega. Analüüsitakse ka maareformi teostamise ajal ja järel sellele erinevate osapoolte antud hinnanguid. Ja lõpuks leiab käsitlemist maareformi üle elanud ja paigale jäänud baltisaksa põllumeeste saatus Eesti Vabariigis: vaadeldakse, mis sai neist, kellelt maa ära võeti.
Enamik esitatavatest uurimustest on juba varem trükivalgust näinud, kuid suur osa neist on ilmunud võõrkeeles või vähelevinud väljaannetes. Mõned avaldatavatest töödest ilmuvad aga laiendatud või täiendatud kujul, mõned mitme algse artikli põhjal kokku võetuna, mõned ka esmakordselt. Teose lisas on ära toodud T. Rosenbergi kirjutiste bibliograafia ning ettekannete, esinemiste ja juhendatud tööde nimekiri.
Tooteinfo
Tootekood R0206939
Aasta 2013
Autor Tiit Rosenberg
Kirjastus TÜ Kirjastus
Kujundaja Kalle Paalits
Köide kõva
Lehekülgi 480
EAN 9789949322268
Ümbris ei
Kaas 68382
Teema