Kõnnin või merre 1. osa

Meritsi maailma läinud eestlaste lood

240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat 1. osa

Paduvere Talumuuseumi Selts 2012

Avaraamatu lugude raskuspunkt asub Austraaliasse rännanud eestlaste lugudel. Kõigepealt – miks niisugune peakiri «Kõnnin või merre»? Aga selle pärast, et nii ütles 1944-ndal Eestis Vene vägede kätte jäämist kartnud Tiina Taemets noore tüdrukuna oma emale. Jah, tõesti seesama vapper eestlanna, kes võttis möödunud sajandi seitsmekümnendail baltlaste kaitseks mõõtu Austraalia peaministriga ja «aitas» tal ametist lahti saada! «Kõnnin või merre» raamatus on 18 ajalooliste ja tänapäevaste fotodega illustreeritud lugu. Seal on nii Venemaalt kui Eesti kodutalust põgenema sunnitud ja nüüd Austraalia külakese parimaks maletajaks oleva Heinrich Korbe lugu. Hämmastav on Pärnu Raeküla kaluri Jakob Kembi, hiljem Kanadas Vancouveris kõrghooneid ehitanu tarkus ja edu. Raamatus on lugu Abessiiniasse kuningale veetrassi ehitama läinud Kalju Adamsonist ja ühena vähestest laatsaretlaevast Moero eluga pääsenud Edmund Rannikost, praegu Austraalia eestlaste külas Thirlmeres elavast Taadist. Vapustav on Alvar Lõuendi imeliste seikluste ja pääsemiste jada, uskumatu Vova Kirillovi perekonna kõigepealt Venemaale, siis tagasi Eestisse ja lõpuks Austraaliasse põgenemise lugu. Rootsi on raamatus esindatud vendade Mart ja Ruut Mägiga, kes põgenesid Rootsi üle Soome, Ruudul toona kuueaastasena pealegi isa brauning taskus, samuti Eesti rannas sõjalaeva «Jossif Stalin» hukku näinud ja hiljem Eesti suurimaks postiajaloo guruks saanud Elmar Ojastega. Ja edasi, ikka põnevuse laineharjal: koos kolonel Riipaluga sõdinud, praegu 101 aastat vana Leonhard Praks ja vanim eestlasest tegevkümnevõistleja Jalmar Katk; surmalaagrite surnukuurist pääsenud Jaan Treufeldt, laevamehena enne lõplikku põgenemist Eesti ja Soome vahel seigelnud praegune keskkonnakaitsja August Sirkel; Sinimägede taplustest USA-sse jõudnud Herbert Lääne ja legendaarse spordimehe Johan Meimeri Austraalias Adelaides elav tütar Ilvi Reni; nii sõja ajal kui hiljem äris julgustükke teinud Kalju Reesalu või oma päästeingliteks koera, hobust ja lehma nimetav Leida Käis-Nemcaus; Sydneys elava Maimu Viiding, Euroopa kuulitõukemeistri Arnold Viidingu lese viimase minuti pääsemislugu. Kõik on kordumatud saatused ja lood, milles palju nii õnne, uskumatuid pääsemisi kui südamevalu ja igatsust isamaa järele.

Ajakirjanikud Tiit Lääne ja Enn Hallik alustavad eestlaste sünnimaalt lahkumisi ja uuel kodumaal alustamise lugude sarja «Meritsi maailma läinud eestlaste lood», mille nüüd ilmunud avaraamat kannab pealkirja «Kõnnin või merre». Keerulistel aegadel meritsi maailma läinud eestlaste lugude sarjas on esialgu plaanis välja anda kuus raamatut, millest viimane ilmub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal 2018.
Toode on läbi müüdud
Avaraamatu lugude raskuspunkt asub Austraaliasse rännanud eestlaste lugudel. Kõigepealt – miks niisugune peakiri «Kõnnin või merre»? Aga selle pärast, et nii ütles 1944-ndal Eestis Vene vägede kätte jäämist kartnud Tiina Taemets noore tüdrukuna oma emale. Jah, tõesti seesama vapper eestlanna, kes võttis möödunud sajandi seitsmekümnendail baltlaste kaitseks mõõtu Austraalia peaministriga ja «aitas» tal ametist lahti saada! «Kõnnin või merre» raamatus on 18 ajalooliste ja tänapäevaste fotodega illustreeritud lugu. Seal on nii Venemaalt kui Eesti kodutalust põgenema sunnitud ja nüüd Austraalia külakese parimaks maletajaks oleva Heinrich Korbe lugu. Hämmastav on Pärnu Raeküla kaluri Jakob Kembi, hiljem Kanadas Vancouveris kõrghooneid ehitanu tarkus ja edu. Raamatus on lugu Abessiiniasse kuningale veetrassi ehitama läinud Kalju Adamsonist ja ühena vähestest laatsaretlaevast Moero eluga pääsenud Edmund Rannikost, praegu Austraalia eestlaste külas Thirlmeres elavast Taadist. Vapustav on Alvar Lõuendi imeliste seikluste ja pääsemiste jada, uskumatu Vova Kirillovi perekonna kõigepealt Venemaale, siis tagasi Eestisse ja lõpuks Austraaliasse põgenemise lugu. Rootsi on raamatus esindatud vendade Mart ja Ruut Mägiga, kes põgenesid Rootsi üle Soome, Ruudul toona kuueaastasena pealegi isa brauning taskus, samuti Eesti rannas sõjalaeva «Jossif Stalin» hukku näinud ja hiljem Eesti suurimaks postiajaloo guruks saanud Elmar Ojastega. Ja edasi, ikka põnevuse laineharjal: koos kolonel Riipaluga sõdinud, praegu 101 aastat vana Leonhard Praks ja vanim eestlasest tegevkümnevõistleja Jalmar Katk; surmalaagrite surnukuurist pääsenud Jaan Treufeldt, laevamehena enne lõplikku põgenemist Eesti ja Soome vahel seigelnud praegune keskkonnakaitsja August Sirkel; Sinimägede taplustest USA-sse jõudnud Herbert Lääne ja legendaarse spordimehe Johan Meimeri Austraalias Adelaides elav tütar Ilvi Reni; nii sõja ajal kui hiljem äris julgustükke teinud Kalju Reesalu või oma päästeingliteks koera, hobust ja lehma nimetav Leida Käis-Nemcaus; Sydneys elava Maimu Viiding, Euroopa kuulitõukemeistri Arnold Viidingu lese viimase minuti pääsemislugu. Kõik on kordumatud saatused ja lood, milles palju nii õnne, uskumatuid pääsemisi kui südamevalu ja igatsust isamaa järele.

Ajakirjanikud Tiit Lääne ja Enn Hallik alustavad eestlaste sünnimaalt lahkumisi ja uuel kodumaal alustamise lugude sarja «Meritsi maailma läinud eestlaste lood», mille nüüd ilmunud avaraamat kannab pealkirja «Kõnnin või merre». Keerulistel aegadel meritsi maailma läinud eestlaste lugude sarjas on esialgu plaanis välja anda kuus raamatut, millest viimane ilmub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal 2018.
Tooteinfo
Tootekood R0205317
Aasta 2012
Autor
Osa 1
Kirjastus Paduvere Talumuuseumi Selts
Kujundaja Sirje Ratso
Koostaja Tiit Lääne
Köide pehme
Lehekülgi 240
EAN 9789949934911
Ümbris ei
Teema

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Raamatuid saab tellida ise järele tulemiseks kauplusse Harju 1, Tallinnas või pakikappidesse
(2.60) või kulleriga (4.90). Loe rohkem siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.