20. sajandi silmapaistva ameerika filosoofi Hilary Putnami (1926–2016) «Kolmekordne lõng» analüüsib keha, vaimu ja maailma vahekorda. Arutluste keskmes on metafüüsilisele realismile ja antirealismile vastandatud «loomulik realism», mis rajatakse teatud tajufilosoofiale.
Raskused selle mõistmisel, kuidas saab inimmõistus olla kokkupuutes välismaailmaga, lähtuvad Putnami arvates «katastroofilisest ideest», mis on painanud lääne filosoofiat 17. sajandist peale: nimelt ideest, et maailma objekte vahendab tajuprotsessis vaimule mingi vaheliides. Vastukaaluks püüab Putnam konstrueerida sellist viisi tajukogemuste mõtestamiseks, mis ei teeks neist «omamoodi kinoekraani meie peas või vaimus, mida kogeme tasside ja kasside ja mägede ja puude asemel».
«Kolmekordses lõngas» kerkivad üles paljud tänapäeva vaimufilosoofia teemad: meeleandmed, funktsionalism, vaimu taandatavus ajule, kvaalid, mõttekeel, psühhofüüsilised korrelatsioonid. Neil märksõnadel rajanevate arutelude sisse ja vahele põimuvad Aristoteles, antiikkreeklaste vaated hingele, «asjad, mis on liiga väikesed, et neid näha», hüpoteetilised ixxzlased, William Jamesi «automaatkallim» ja veel mõndagi muud.
20. sajandi silmapaistva ameerika filosoofi Hilary Putnami (1926–2016) «Kolmekordne lõng» analüüsib keha, vaimu ja maailma vahekorda. Arutluste keskmes on metafüüsilisele realismile ja antirealismile vastandatud «loomulik realism», mis rajatakse teatud tajufilosoofiale.
Raskused selle mõistmisel, kuidas saab inimmõistus olla kokkupuutes välismaailmaga, lähtuvad Putnami arvates «katastroofilisest ideest», mis on painanud lääne filosoofiat 17. sajandist peale: nimelt ideest, et maailma objekte vahendab tajuprotsessis vaimule mingi vaheliides. Vastukaaluks püüab Putnam konstrueerida sellist viisi tajukogemuste mõtestamiseks, mis ei teeks neist «omamoodi kinoekraani meie peas või vaimus, mida kogeme tasside ja kasside ja mägede ja puude asemel».
«Kolmekordses lõngas» kerkivad üles paljud tänapäeva vaimufilosoofia teemad: meeleandmed, funktsionalism, vaimu taandatavus ajule, kvaalid, mõttekeel, psühhofüüsilised korrelatsioonid. Neil märksõnadel rajanevate arutelude sisse ja vahele põimuvad Aristoteles, antiikkreeklaste vaated hingele, «asjad, mis on liiga väikesed, et neid näha», hüpoteetilised ixxzlased, William Jamesi «automaatkallim» ja veel mõndagi muud.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/kolmekordne-lõng352234Kolmekordne lõnghttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949034888-964.webp2222EURInStock/Kõik raamatud/humaniora, socialia/filosoofia ja loogika20. sajandi silmapaistva ameerika filosoofi Hilary Putnami (1926–2016) «Kolmekordne lõng» analüüsib keha, vaimu ja maailma vahekorda. Arutluste keskmes on metafüüsilisele realismile ja antirealismile vastandatud «loomulik realism», mis rajatakse teatud tajufilosoofiale.<br /><br />Raskused selle mõistmisel, kuidas saab inimmõistus olla kokkupuutes välismaailmaga, lähtuvad Putnami arvates «katastroofilisest ideest», mis on painanud lääne filosoofiat 17. sajandist peale: nimelt ideest, et maailma objekte vahendab tajuprotsessis vaimule mingi vaheliides. Vastukaaluks püüab Putnam konstrueerida sellist viisi tajukogemuste mõtestamiseks, mis ei teeks neist «omamoodi kinoekraani meie peas või vaimus, mida kogeme tasside ja kasside ja mägede ja puude asemel».<br /><br />«Kolmekordses lõngas» kerkivad üles paljud tänapäeva vaimufilosoofia teemad: meeleandmed, funktsionalism, vaimu taandatavus ajule, kvaalid, mõttekeel, psühhofüüsilised korrelatsioonid. Neil märksõnadel rajanevate arutelude sisse ja vahele põimuvad Aristoteles, antiikkreeklaste vaated hingele, «asjad, mis on liiga väikesed, et neid näha», hüpoteetilised ixxzlased, William Jamesi «automaatkallim» ja veel mõndagi muud. 20. sajandi silmapaistva ameerika filosoofi Hilary Putnami (1926–2016) «Kolmekordne lõng» analüüsib keha, vaimu ja maailma vahekorda. Arutluste keskmes on metafüüsilisele realismile ja antirealismile vastandatud «loomulik realism», mis rajatakse teatud tajufilosoofiale.<br /><br />Raskused selle mõistmisel, kuidas saab inimmõistus olla kokkupuutes välismaailmaga, lähtuvad Putnami arvates «katastroofilisest ideest», mis on painanud lääne filosoofiat 17. sajandist peale: nimelt ideest, et maailma objekte vahendab tajuprotsessis vaimule mingi vaheliides. Vastukaaluks püüab Putnam konstrueerida sellist viisi tajukogemuste mõtestamiseks, mis ei teeks neist «omamoodi kinoekraani meie peas või vaimus, mida kogeme tasside ja kasside ja mägede ja puude asemel».<br /><br />«Kolmekordses lõngas» kerkivad üles paljud tänapäeva vaimufilosoofia teemad: meeleandmed, funktsionalism, vaimu taandatavus ajule, kvaalid, mõttekeel, psühhofüüsilised korrelatsioonid. Neil märksõnadel rajanevate arutelude sisse ja vahele põimuvad Aristoteles, antiikkreeklaste vaated hingele, «asjad, mis on liiga väikesed, et neid näha», hüpoteetilised ixxzlased, William Jamesi «automaatkallim» ja veel mõndagi muud.