Keelekaitsja 6. osa

Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik

97-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat 6. osa

Eesti Keele Kaitse Ühing 2006

Käesolevast numbrist alates keskendub kogumik neljale teemavaldkonnale: 1) eestluse väärtustamine, 2) eesti keel, 3) tähtpäevad, 4) kroonika.

Eestluse väärtustamine. Rahvusliku identiteedi küsimus on taas teravalt üles kerkinud seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu ja NATO-sse. Palju noori on siirdunud välismaale õppima või tööle. Kas nende tulevik seostub Eestiga? Küsimusele ei ole lihtsat vastust. Eestlaste, eesti keele ja kultuuri saatus ning eestluse olemus on muutunud järjest tähtsamaks osaks avalikes aruteludes, ka noortele suunatud kirjutistes.
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse pöördumises rõhutatakse eestluse väärtustamise, seltsiliikumise uurimise, talletamise ja seltside raamatu koostamise vajadust.
Eesti keel. Meie keel vajab kaitsmist. Eesti keele ohuallikad on teisenenud: enam ei ole vene keel ähvardavaks jõuks, mille vastu on pidanud võitlema mõne aastakümne tagused keelehoidjad. Artiklites peatutakse anglitsismidel, esitatakse näiteid nihestunud proportsioonidest keelekasutuses, õpilaste slängist jm.
Miks keeleseadus ei toimi? Eesti riik ei ole suutnud tagada keeleseaduse täitmist kõikides eluvaldkondades. Võõrelementide vohamine äriettevõtete ja firmade nimedes ning nimetustes ja toorkeelendite jõuline pealetung reklaamis väljendavad madalat keelekasutust. Tarbimisele õhutav mentaliteet soosib massikultuuri ja slängi.
Eesti kirjakeele prestii˛i langus on ohtlik tendents. Kui võõrelementide kuhjumine jõuab kriitilise piirini, toob selle ületamine kaasa keele sisemise struktuuri ja keeleloogika muutuse. See oleks keelekatastroof.
Eitav suhtumine riigieksamikirjanditesse on taas hoogustumas. Kirjand eeldab korrektse kirjakeele valdamist ning väljendab õpilaste arutlus-, mõtlemis- ja analüüsioskust. Kirjandi kaotamine ei tohiks olla reform reformi pärast või mõne ametkonna eneseõigustus.
Eesti keel vajab tunduvalt rohkem riiklikku tuge: keeleseaduse jõustumist, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, kõikide poliitiliste jõudude tunnustavat suhtumist, üldsuse tähelepanu ja austust. Loodame, et noorest põlvkonnast sirgub tulevane keelehoidja.
Tähtpäevad. Eesti Keele Kaitse Ühingu asutaja Eduard Vääri 80. sünniaastapäeva märkivad kirjutised heidavad pilgu «Keeleülikoolile», leivu ja liivi seminarile ning mõtisklustele keeleteadlase tegevusest.
Kroonika. Antakse ülevaade Eesti Keele Kaitse Ühingu viimase aasta tegemistest.

Kogumikus on jäetud autorite stiil ja kirjaviis muutmata, kui need ei ole läinud vastuollu eesti keele normingutega. Head lugemist!
Reet Vääri
Toode on läbi müüdud
Käesolevast numbrist alates keskendub kogumik neljale teemavaldkonnale: 1) eestluse väärtustamine, 2) eesti keel, 3) tähtpäevad, 4) kroonika.

Eestluse väärtustamine. Rahvusliku identiteedi küsimus on taas teravalt üles kerkinud seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu ja NATO-sse. Palju noori on siirdunud välismaale õppima või tööle. Kas nende tulevik seostub Eestiga? Küsimusele ei ole lihtsat vastust. Eestlaste, eesti keele ja kultuuri saatus ning eestluse olemus on muutunud järjest tähtsamaks osaks avalikes aruteludes, ka noortele suunatud kirjutistes.
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse pöördumises rõhutatakse eestluse väärtustamise, seltsiliikumise uurimise, talletamise ja seltside raamatu koostamise vajadust.
Eesti keel. Meie keel vajab kaitsmist. Eesti keele ohuallikad on teisenenud: enam ei ole vene keel ähvardavaks jõuks, mille vastu on pidanud võitlema mõne aastakümne tagused keelehoidjad. Artiklites peatutakse anglitsismidel, esitatakse näiteid nihestunud proportsioonidest keelekasutuses, õpilaste slängist jm.
Miks keeleseadus ei toimi? Eesti riik ei ole suutnud tagada keeleseaduse täitmist kõikides eluvaldkondades. Võõrelementide vohamine äriettevõtete ja firmade nimedes ning nimetustes ja toorkeelendite jõuline pealetung reklaamis väljendavad madalat keelekasutust. Tarbimisele õhutav mentaliteet soosib massikultuuri ja slängi.
Eesti kirjakeele prestii˛i langus on ohtlik tendents. Kui võõrelementide kuhjumine jõuab kriitilise piirini, toob selle ületamine kaasa keele sisemise struktuuri ja keeleloogika muutuse. See oleks keelekatastroof.
Eitav suhtumine riigieksamikirjanditesse on taas hoogustumas. Kirjand eeldab korrektse kirjakeele valdamist ning väljendab õpilaste arutlus-, mõtlemis- ja analüüsioskust. Kirjandi kaotamine ei tohiks olla reform reformi pärast või mõne ametkonna eneseõigustus.
Eesti keel vajab tunduvalt rohkem riiklikku tuge: keeleseaduse jõustumist, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, kõikide poliitiliste jõudude tunnustavat suhtumist, üldsuse tähelepanu ja austust. Loodame, et noorest põlvkonnast sirgub tulevane keelehoidja.
Tähtpäevad. Eesti Keele Kaitse Ühingu asutaja Eduard Vääri 80. sünniaastapäeva märkivad kirjutised heidavad pilgu «Keeleülikoolile», leivu ja liivi seminarile ning mõtisklustele keeleteadlase tegevusest.
Kroonika. Antakse ülevaade Eesti Keele Kaitse Ühingu viimase aasta tegemistest.

Kogumikus on jäetud autorite stiil ja kirjaviis muutmata, kui need ei ole läinud vastuollu eesti keele normingutega. Head lugemist!
Reet Vääri
Tooteinfo
Tootekood R0167368
Aasta 2006
Autor
Osa 6
Kirjastus Eesti Keele Kaitse Ühing
Köide pehme
Lehekülgi 97
Ümbris ei
ISSN 14067439
Teema