151-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2000
«Kaheksa kellalööki» on ajalehe «Eesti Sõna» 1943. a. romaanivõistluse auhinnateos, mis ilmus samas lehes järjejutuna. Lugu käsitleb teravalt poliitilisi seiku gümnaasiumi lõpuklassi jõudnud õpilaste ja Lõuna-Eesti väikelinna elanike üleelamistest alates Nõukogude armee sissemarsist Eestisse 1940. aasta kevadel – päevast, mil Tallinnast ega riigist enam välja sõita ei saa, mil algab varjamatu ning varjatud heitlus kahe moraali, kahe maailmavaate, kahe mentaliteedi, kahe riigikorra vahel. Väikeriigi kodanikud on olnud demokraatlikud, seadusekuulekad, kaasinimeste suhtes lugupidavad, üles kasvanud põhimõtteliselt piibellike eetiliste hoiakutega. See kõik ei sobi suurriigile, kust tuldi saama maid, baase, võimutäiust, kaupa, hooneid, kust tulijate jaoks on kohapealne inimene üksnes tööriist või – tööriistaks sobimatuna – vaenlane, kes tuleb hävitada.
Jutustus on korrektses keeles, millist ehk täna harva leida. Olemata küll dokumentaalne, sisaldab ta toona ajakajalises pildistuses väärtuslikku üldistusmaterjali eesti rahvusliku mentaliteedi ja eesti kooli kui pedagoogilise terviku kavakindlast ruineerimisest vallutajate väevõimu poolt. Ja ühtlasi sisaldab ta mõistetavalt esitatud rahvusliku vastupanu alged, selle vastupanu jaoks olulised õppetunnid ning sellisena – vähemasti tagantjärele – põhjenduse, miks suudeti suurele raudrullile vastu panna, ellugi jääda.
Jutustuse autor Rihhard Iher (1910-1980) oli ise Tallinna Pedagoogiumi lõpetanud ja jõudis mõned aastad töötada õpetajana, pälvides oma mitmekülgsete võimetega – lisaks targalt ja rahvuslikult tasakaalustatud õppetundidele ka näiteringi, laulukoori, raamatukogu juhatajana ning pillimehena – lugupidamise ja populaarsuse. Et alanud sõjas mitte kuuluda Saksa mobilisatsiooni alla, asus ta oma kodukoha Osula lähedale Võrru tööle ajakirjanikuna ja «Kaheksa kellalööki» on valminud just selle töö kõrvalt. Leili Iher
«Kaheksa kellalööki» on ajalehe «Eesti Sõna» 1943. a. romaanivõistluse auhinnateos, mis ilmus samas lehes järjejutuna. Lugu käsitleb teravalt poliitilisi seiku gümnaasiumi lõpuklassi jõudnud õpilaste ja Lõuna-Eesti väikelinna elanike üleelamistest alates Nõukogude armee sissemarsist Eestisse 1940. aasta kevadel – päevast, mil Tallinnast ega riigist enam välja sõita ei saa, mil algab varjamatu ning varjatud heitlus kahe moraali, kahe maailmavaate, kahe mentaliteedi, kahe riigikorra vahel. Väikeriigi kodanikud on olnud demokraatlikud, seadusekuulekad, kaasinimeste suhtes lugupidavad, üles kasvanud põhimõtteliselt piibellike eetiliste hoiakutega. See kõik ei sobi suurriigile, kust tuldi saama maid, baase, võimutäiust, kaupa, hooneid, kust tulijate jaoks on kohapealne inimene üksnes tööriist või – tööriistaks sobimatuna – vaenlane, kes tuleb hävitada.
Jutustus on korrektses keeles, millist ehk täna harva leida. Olemata küll dokumentaalne, sisaldab ta toona ajakajalises pildistuses väärtuslikku üldistusmaterjali eesti rahvusliku mentaliteedi ja eesti kooli kui pedagoogilise terviku kavakindlast ruineerimisest vallutajate väevõimu poolt. Ja ühtlasi sisaldab ta mõistetavalt esitatud rahvusliku vastupanu alged, selle vastupanu jaoks olulised õppetunnid ning sellisena – vähemasti tagantjärele – põhjenduse, miks suudeti suurele raudrullile vastu panna, ellugi jääda.
Jutustuse autor Rihhard Iher (1910-1980) oli ise Tallinna Pedagoogiumi lõpetanud ja jõudis mõned aastad töötada õpetajana, pälvides oma mitmekülgsete võimetega – lisaks targalt ja rahvuslikult tasakaalustatud õppetundidele ka näiteringi, laulukoori, raamatukogu juhatajana ning pillimehena – lugupidamise ja populaarsuse. Et alanud sõjas mitte kuuluda Saksa mobilisatsiooni alla, asus ta oma kodukoha Osula lähedale Võrru tööle ajakirjanikuna ja «Kaheksa kellalööki» on valminud just selle töö kõrvalt. Leili Iher
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/kaheksa-kellalööki132460Kaheksa kellalöökihttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/a/kaheksa-kellal_ki-639_2_2.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/eesti ilukirjandus/ilukirjandus/ajaloolised romaanid/Kõik raamatud/noortele«Kaheksa kellalööki» on ajalehe «Eesti Sõna» 1943. a. romaanivõistluse auhinnateos, mis ilmus samas lehes järjejutuna. Lugu käsitleb teravalt poliitilisi seiku gümnaasiumi lõpuklassi jõudnud õpilaste ja Lõuna-Eesti väikelinna elanike üleelamistest alates Nõukogude armee sissemarsist Eestisse 1940. aasta kevadel – päevast, mil Tallinnast ega riigist enam välja sõita ei saa, mil algab varjamatu ning varjatud heitlus kahe moraali, kahe maailmavaate, kahe mentaliteedi, kahe riigikorra vahel. Väikeriigi kodanikud on olnud demokraatlikud, seadusekuulekad, kaasinimeste suhtes lugupidavad, üles kasvanud põhimõtteliselt piibellike eetiliste hoiakutega. See kõik ei sobi suurriigile, kust tuldi saama maid, baase, võimutäiust, kaupa, hooneid, kust tulijate jaoks on kohapealne inimene üksnes tööriist või – tööriistaks sobimatuna – vaenlane, kes tuleb hävitada. <br /> <br />Jutustus on korrektses keeles, millist ehk täna harva leida. Olemata küll dokumentaalne, sisaldab ta toona ajakajalises pildistuses väärtuslikku üldistusmaterjali eesti rahvusliku mentaliteedi ja eesti kooli kui pedagoogilise terviku kavakindlast ruineerimisest vallutajate väevõimu poolt. Ja ühtlasi sisaldab ta mõistetavalt esitatud rahvusliku vastupanu alged, selle vastupanu jaoks olulised õppetunnid ning sellisena – vähemasti tagantjärele – põhjenduse, miks suudeti suurele raudrullile vastu panna, ellugi jääda. <br /> <br />Jutustuse autor Rihhard Iher (1910-1980) oli ise Tallinna Pedagoogiumi lõpetanud ja jõudis mõned aastad töötada õpetajana, pälvides oma mitmekülgsete võimetega – lisaks targalt ja rahvuslikult tasakaalustatud õppetundidele ka näiteringi, laulukoori, raamatukogu juhatajana ning pillimehena – lugupidamise ja populaarsuse. Et alanud sõjas mitte kuuluda Saksa mobilisatsiooni alla, asus ta oma kodukoha Osula lähedale Võrru tööle ajakirjanikuna ja «Kaheksa kellalööki» on valminud just selle töö kõrvalt. <br />Leili Iher <br /> <br />Leili Iher «Kaheksa kellalööki» on ajalehe «Eesti Sõna» 1943. a. romaanivõistluse auhinnateos, mis ilmus samas lehes järjejutuna. Lugu käsitleb teravalt poliitilisi seiku gümnaasiumi lõpuklassi jõudnud õpilaste ja Lõuna-Eesti väikelinna elanike üleelamistest alates Nõukogude armee sissemarsist Eestisse 1940. aasta kevadel – päevast, mil Tallinnast ega riigist enam välja sõita ei saa, mil algab varjamatu ning varjatud heitlus kahe moraali, kahe maailmavaate, kahe mentaliteedi, kahe riigikorra vahel. Väikeriigi kodanikud on olnud demokraatlikud, seadusekuulekad, kaasinimeste suhtes lugupidavad, üles kasvanud põhimõtteliselt piibellike eetiliste hoiakutega. See kõik ei sobi suurriigile, kust tuldi saama maid, baase, võimutäiust, kaupa, hooneid, kust tulijate jaoks on kohapealne inimene üksnes tööriist või – tööriistaks sobimatuna – vaenlane, kes tuleb hävitada. <br /> <br />Jutustus on korrektses keeles, millist ehk täna harva leida. Olemata küll dokumentaalne, sisaldab ta toona ajakajalises pildistuses väärtuslikku üldistusmaterjali eesti rahvusliku mentaliteedi ja eesti kooli kui pedagoogilise terviku kavakindlast ruineerimisest vallutajate väevõimu poolt. Ja ühtlasi sisaldab ta mõistetavalt esitatud rahvusliku vastupanu alged, selle vastupanu jaoks olulised õppetunnid ning sellisena – vähemasti tagantjärele – põhjenduse, miks suudeti suurele raudrullile vastu panna, ellugi jääda. <br /> <br />Jutustuse autor Rihhard Iher (1910-1980) oli ise Tallinna Pedagoogiumi lõpetanud ja jõudis mõned aastad töötada õpetajana, pälvides oma mitmekülgsete võimetega – lisaks targalt ja rahvuslikult tasakaalustatud õppetundidele ka näiteringi, laulukoori, raamatukogu juhatajana ning pillimehena – lugupidamise ja populaarsuse. Et alanud sõjas mitte kuuluda Saksa mobilisatsiooni alla, asus ta oma kodukoha Osula lähedale Võrru tööle ajakirjanikuna ja «Kaheksa kellalööki» on valminud just selle töö kõrvalt. <br />Leili Iher <br /> <br />Leili Iher
