94-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites luulekogu
2004
Tõrva mu paat, säti vetele vene, punased purjed sa heiska ja sõua sinna, kus sinises kauguses sirendab saar. Vahemerele igatsen taas. Sinu kiharaid, silmituid-sõnatuid lauseid, sinist, mis vete põhjani vaob. All sügavkollase kuu silitan vetesse võrgud, koidikul loomus saab paati. Ka näkineid.
Tõrva mu paat, säti vetele vene, punased purjed sa heiska ja sõua sinna, kus sinises kauguses sirendab saar. Vahemerele igatsen taas. Sinu kiharaid, silmituid-sõnatuid lauseid, sinist, mis vete põhjani vaob. All sügavkollase kuu silitan vetesse võrgud, koidikul loomus saab paati. Ka näkineid.