Humanitaarteaduste metodoloogia. Kuidas uurida kultuuri?

Uusi väljavaateid. Kultuuriteaduste metodoloogia

851-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites komplekt 2 raamatust sarjast Gigantum Humeris

TLÜ kirjastus 2016

Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi väljavaateid

Antakse ülevaade viimastel aastakümnetel humanitaarteaduste erinevates valdkondades toimunud olulisematest arengutest, visandades seejuures ka humanitaaria võimalikud väljakutsed lähitulevikus.

Raamat on liigendatud kolme teemablokki ning koondab 15 autori artikleid. Esimene osa «Pöördelised ajad» esindab olulist valikut nendest uutest lähenemisviisidest, mis kujundavad tänapäeva humanitaarteadlaste arusaama uuritavatest nähtustest. Metodoloogilisi pöördeid käsitlevad Eva Piirimäe («Keeleline pööre»), Tõnu Viigi («Kultuuriline pööre»), Krista Kodrese («Pildiline pööre»), Haldur Õimu («Kognitiivne pööre») ja Linda Kaljundi («Performatiivne pööre») artiklid. Kogumiku teine osa «Ähmastunud žanrid» keskendub distsiplinaarsete piiride voolavusele tänapäeva teaduses. Erinevaid interdistsiplinaarseid suundi avavad Kalevi Kulli («Biosemiootika»), Helen Sooväli-Seppingu («Kultuurigeograafia»), Martin Ehala («Keeleökoloogia»), Toomas Grossi («Religiooniantropoloogia») ja Jaan Valsineri («Kultuuripsühholoogia») artiklid. Kolmas osa «Rändavad mõisted« kaardistab oluliste teoreetiliste mõistete kasutusvõimalusi, rekonstrueerides nende tekkeloo ja lahates erinevate käsitluste lähtealuseid, potentsiaali ja probleeme. Mööda erinevaid distsipliine nihkuvaid mõisteid analüüsivad Märt Väljataga («Narratiiv»), Tiina Kirss («Sugu»), Joe Noormets («Keha»), Rein Raud («Subjektsus») ja Peeter Torop («Multimediaalsus»). Kollektiivne koguteos on mõeldud nii tudengitele kui ka humanitaaria uute väljavaadetega tutvuda soovivatele teistele huvilistele. Iga artikli lõpus on põhjalik kirjandusnimestik, mis annab lugejaile teeotsi neid huvitavate küsimustega süvitsi edasi tegelemiseks.

Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia

Kultuur on tähenduslik keskkond, mis ümbritseb inimesi sünnist surmani; me oleme liik, kes januneb tähenduste järele, kes muudab kultuuriks kõik selle, mida puutub või vaatab. Uurimisobjektina on kultuur keeruline nähtus, sest oma mitmekesisuses on ta sisuldasa haaramatu. See seletab, miks on kultuuri uurimisele pühendunud eri distsipliinid, mida saab vaid tinglikult koondada «kultuuriteaduste» ühisnimetaja alla. Käesolev koguteos on katse kaardistada kultuuri uurimise võimalusi ja pakkuda metoodilisi juhiseid tänapäeva kultuuriteaduste tihedas tihnikus orienteerumiseks.

Raamatu 14 peatükki on kirjutanud Eesti parimad asjatundjad ja need juhinduvad samadest põhimõtetest: pakkuda ülevaadet ühe konkreetse kultuuriteadusliku distsipliini või vaatlusviisi kujunemisest, metodoloogilistest põhimõtetest ja -mõistetest ning näitlikustada selle võimalusi ühe lühikese juhtumiuuringu näol.
Toode on läbi müüdud
Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi väljavaateid

Antakse ülevaade viimastel aastakümnetel humanitaarteaduste erinevates valdkondades toimunud olulisematest arengutest, visandades seejuures ka humanitaaria võimalikud väljakutsed lähitulevikus.

Raamat on liigendatud kolme teemablokki ning koondab 15 autori artikleid. Esimene osa «Pöördelised ajad» esindab olulist valikut nendest uutest lähenemisviisidest, mis kujundavad tänapäeva humanitaarteadlaste arusaama uuritavatest nähtustest. Metodoloogilisi pöördeid käsitlevad Eva Piirimäe («Keeleline pööre»), Tõnu Viigi («Kultuuriline pööre»), Krista Kodrese («Pildiline pööre»), Haldur Õimu («Kognitiivne pööre») ja Linda Kaljundi («Performatiivne pööre») artiklid. Kogumiku teine osa «Ähmastunud žanrid» keskendub distsiplinaarsete piiride voolavusele tänapäeva teaduses. Erinevaid interdistsiplinaarseid suundi avavad Kalevi Kulli («Biosemiootika»), Helen Sooväli-Seppingu («Kultuurigeograafia»), Martin Ehala («Keeleökoloogia»), Toomas Grossi («Religiooniantropoloogia») ja Jaan Valsineri («Kultuuripsühholoogia») artiklid. Kolmas osa «Rändavad mõisted« kaardistab oluliste teoreetiliste mõistete kasutusvõimalusi, rekonstrueerides nende tekkeloo ja lahates erinevate käsitluste lähtealuseid, potentsiaali ja probleeme. Mööda erinevaid distsipliine nihkuvaid mõisteid analüüsivad Märt Väljataga («Narratiiv»), Tiina Kirss («Sugu»), Joe Noormets («Keha»), Rein Raud («Subjektsus») ja Peeter Torop («Multimediaalsus»). Kollektiivne koguteos on mõeldud nii tudengitele kui ka humanitaaria uute väljavaadetega tutvuda soovivatele teistele huvilistele. Iga artikli lõpus on põhjalik kirjandusnimestik, mis annab lugejaile teeotsi neid huvitavate küsimustega süvitsi edasi tegelemiseks.

Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia

Kultuur on tähenduslik keskkond, mis ümbritseb inimesi sünnist surmani; me oleme liik, kes januneb tähenduste järele, kes muudab kultuuriks kõik selle, mida puutub või vaatab. Uurimisobjektina on kultuur keeruline nähtus, sest oma mitmekesisuses on ta sisuldasa haaramatu. See seletab, miks on kultuuri uurimisele pühendunud eri distsipliinid, mida saab vaid tinglikult koondada «kultuuriteaduste» ühisnimetaja alla. Käesolev koguteos on katse kaardistada kultuuri uurimise võimalusi ja pakkuda metoodilisi juhiseid tänapäeva kultuuriteaduste tihedas tihnikus orienteerumiseks.

Raamatu 14 peatükki on kirjutanud Eesti parimad asjatundjad ja need juhinduvad samadest põhimõtetest: pakkuda ülevaadet ühe konkreetse kultuuriteadusliku distsipliini või vaatlusviisi kujunemisest, metodoloogilistest põhimõtetest ja -mõistetest ning näitlikustada selle võimalusi ühe lühikese juhtumiuuringu näol.
Tooteinfo
Tootekood R0272366
Aasta 2016
Autor Marek Tamm,
Sari Gigantum Humeris
Kirjastus TLÜ kirjastus
Kujundaja Signe Ratso
Köide pehme
Lehekülgi 851
EAN 9772228102019
Ümbris ei
Keel eesti,
Teema humaniora, socialia

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Raamatuid saab tellida ise järele tulemiseks kauplusse Harju 1, Tallinnas või pakikappidesse
(2.60) või kulleriga (4.90). Loe rohkem siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.