Heino Levald

Haridus, kutsed ja tööturg Eestis

Tunnustatud oskuste ja inimvara väärtuste probleemid Eestis ning nende lahendamise võimalused. Ettekanne Eesti Rooma Klubile

144-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Hepter Grupp 2010


Käsitledes raamatu pealkirjas nimetatud probleeme ettekande kujul Eesti Rooma Klubile näitab autor, et Eesti tööturu järjest süveneva katastroofilise olukorra põhjuseks on mitte ainul ülemaailmne majanduskriis, vaid esmajoones pooleteise aastakümne tagused valed otsused ja nende jätkuv rakendamine, mis seab tõsisesse ohtu Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse. Nimelt jättis Eesti taasiseseisvumise järel ratifitseerimata ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO (International Labor Organization) Inimressursside Arendamise Konventsiooni C142 (1975), mis on suunatud tööelu eelse ja aegse elukestva kutseõpetuse korraldamisele riikides. Selle asemel lõpetas Eesti Valitsus oma määrustega 1990. aastate keskel kutsete ja kvalifikatsioonide omistamise kõrg- ja kutsekoolide lõpetamisel, mis on otseses vastuolus nimetatud konventsiooniga ning ILO tegevusega kutsete ja kvalifikatsioonide ülemaailmse ühtsustamise eesmärgil. Nende otsustega sisuliselt kaotati Eestis kutsete ja kvalifikatsioonide süsteem ning kõikide tasemete kutseõpe suunati tühikäigule mis kestab tänini.

Aastal 2000 kehtestati Eestis küll Kutseseadus, kuid selle kohaselt ei anta kutset ja kvalifikatsiooni kooli lõpetamisel ning nendeni õpetamine polegi kooli kohustus, vaid need tuleb omandada igaühel endal eraõigusliku organisatsiooni – Kutsekoja – kaudu. Seni on selleni jõudnud alla poolte kutsekoolide lõpetanutest ja vähem kui viis protsenti kõrgkoolide lõpetanutest. Tagajärjeks on praegune olukord, kus mingi üldiselt tunnustatud kutse ja kvalifikatsioon ning seda tõendav tunnistus on Eestis hinnanguliselt vaid vast kümnel protsendil töötajatest ja tööotsijatest. Eesti ei ole seni ratifitseerinud ka Tööelu Korraldamise Konventsiooni C150 (1978), mida ta samuti pidanuks tegema kohe taasiseseisvumise järel, ega täida selle sätteid ja soovitusi. Sellistest tegevustest sai alguse protsess, mida ei saa nimetada teisiti, kui haridussüsteemi ja tööturu katastroofiks.
Toode on läbi müüdud
Käsitledes raamatu pealkirjas nimetatud probleeme ettekande kujul Eesti Rooma Klubile näitab autor, et Eesti tööturu järjest süveneva katastroofilise olukorra põhjuseks on mitte ainul ülemaailmne majanduskriis, vaid esmajoones pooleteise aastakümne tagused valed otsused ja nende jätkuv rakendamine, mis seab tõsisesse ohtu Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse. Nimelt jättis Eesti taasiseseisvumise järel ratifitseerimata ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO (International Labor Organization) Inimressursside Arendamise Konventsiooni C142 (1975), mis on suunatud tööelu eelse ja aegse elukestva kutseõpetuse korraldamisele riikides. Selle asemel lõpetas Eesti Valitsus oma määrustega 1990. aastate keskel kutsete ja kvalifikatsioonide omistamise kõrg- ja kutsekoolide lõpetamisel, mis on otseses vastuolus nimetatud konventsiooniga ning ILO tegevusega kutsete ja kvalifikatsioonide ülemaailmse ühtsustamise eesmärgil. Nende otsustega sisuliselt kaotati Eestis kutsete ja kvalifikatsioonide süsteem ning kõikide tasemete kutseõpe suunati tühikäigule mis kestab tänini.

Aastal 2000 kehtestati Eestis küll Kutseseadus, kuid selle kohaselt ei anta kutset ja kvalifikatsiooni kooli lõpetamisel ning nendeni õpetamine polegi kooli kohustus, vaid need tuleb omandada igaühel endal eraõigusliku organisatsiooni – Kutsekoja – kaudu. Seni on selleni jõudnud alla poolte kutsekoolide lõpetanutest ja vähem kui viis protsenti kõrgkoolide lõpetanutest. Tagajärjeks on praegune olukord, kus mingi üldiselt tunnustatud kutse ja kvalifikatsioon ning seda tõendav tunnistus on Eestis hinnanguliselt vaid vast kümnel protsendil töötajatest ja tööotsijatest. Eesti ei ole seni ratifitseerinud ka Tööelu Korraldamise Konventsiooni C150 (1978), mida ta samuti pidanuks tegema kohe taasiseseisvumise järel, ega täida selle sätteid ja soovitusi. Sellistest tegevustest sai alguse protsess, mida ei saa nimetada teisiti, kui haridussüsteemi ja tööturu katastroofiks.
Tooteinfo
Tootekood R0200144
Aasta 2010
Autor Heino Levald
Kirjastus Hepter Grupp
Kujundaja Henri Eelsaare
Köide pehme
Lehekülgi 144
EAN 9789949211470
Ümbris ei
Keel eesti
Teema esseistika, dokumentalistika, ettevõtted, organisatsioonid, asutused

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.