See raamat on oma põhiolemuselt Giffordi loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi.
Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama, kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, mis olid viinud nende omaksvõtmiseni, ja eriti mõistetega, mis näisid olevat nende aluseks, hõlmavad esimesed üksteist peatükki. Nende eesmärk on selgitada tänapäevast teaduslikku maailmavaadet ja seal, kus see on ebatäielik, hinnata suunda, kuhu autori kaasaegsed ideed näivad kalduvat.
Viimases neljas peatükis vaatleb Eddington seda, millise positsiooni peaks see teaduslik vaade võtma inimkogemuse laiemate aspektide, sealhulgas religiooni suhtes. «Ma olen veendunud, et hinnates õiglaselt seda füüsikalist maailma, mida me nüüd tunneme, avanevad meeled selle laiemale tähendusele, mis läheb teaduslikest mõõtmistest kaugemale,» nendib autor. Saatesõna on raamatule kirjutanud tõlkija Laurits Leedjärv.
See raamat on oma põhiolemuselt Giffordi loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi.
Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama, kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, mis olid viinud nende omaksvõtmiseni, ja eriti mõistetega, mis näisid olevat nende aluseks, hõlmavad esimesed üksteist peatükki. Nende eesmärk on selgitada tänapäevast teaduslikku maailmavaadet ja seal, kus see on ebatäielik, hinnata suunda, kuhu autori kaasaegsed ideed näivad kalduvat.
Viimases neljas peatükis vaatleb Eddington seda, millise positsiooni peaks see teaduslik vaade võtma inimkogemuse laiemate aspektide, sealhulgas religiooni suhtes. «Ma olen veendunud, et hinnates õiglaselt seda füüsikalist maailma, mida me nüüd tunneme, avanevad meeled selle laiemale tähendusele, mis läheb teaduslikest mõõtmistest kaugemale,» nendib autor. Saatesõna on raamatule kirjutanud tõlkija Laurits Leedjärv.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/füüsikalise-maailma-olemus444320Füüsikalise maailma olemushttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985778227-148.webp2525EURInStock/Kõik raamatud/reaalteadused/füüsika ja keemia/Kõik raamatud/humaniora, socialia/filosoofia ja loogikaSee raamat on oma põhiolemuselt Giffordi loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi. <br /><br />Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama, kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, mis olid viinud nende omaksvõtmiseni, ja eriti mõistetega, mis näisid olevat nende aluseks, hõlmavad esimesed üksteist peatükki. Nende eesmärk on selgitada tänapäevast teaduslikku maailmavaadet ja seal, kus see on ebatäielik, hinnata suunda, kuhu autori kaasaegsed ideed näivad kalduvat. <br /><br />Viimases neljas peatükis vaatleb Eddington seda, millise positsiooni peaks see teaduslik vaade võtma inimkogemuse laiemate aspektide, sealhulgas religiooni suhtes. «Ma olen veendunud, et hinnates õiglaselt seda füüsikalist maailma, mida me nüüd tunneme, avanevad meeled selle laiemale tähendusele, mis läheb teaduslikest mõõtmistest kaugemale,» nendib autor. Saatesõna on raamatule kirjutanud tõlkija Laurits Leedjärv. See raamat on oma põhiolemuselt Giffordi loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi. <br /><br />Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama, kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, mis olid viinud nende omaksvõtmiseni, ja eriti mõistetega, mis näisid olevat nende aluseks, hõlmavad esimesed üksteist peatükki. Nende eesmärk on selgitada tänapäevast teaduslikku maailmavaadet ja seal, kus see on ebatäielik, hinnata suunda, kuhu autori kaasaegsed ideed näivad kalduvat. <br /><br />Viimases neljas peatükis vaatleb Eddington seda, millise positsiooni peaks see teaduslik vaade võtma inimkogemuse laiemate aspektide, sealhulgas religiooni suhtes. «Ma olen veendunud, et hinnates õiglaselt seda füüsikalist maailma, mida me nüüd tunneme, avanevad meeled selle laiemale tähendusele, mis läheb teaduslikest mõõtmistest kaugemale,» nendib autor. Saatesõna on raamatule kirjutanud tõlkija Laurits Leedjärv.