Albert Einstein

Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)

160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa 2022


Pärast Albert Einsteini artikli avaldamist levis kuulujutt, et inglise astrofüüsik Sir Arthur Eddington olevat üks kolmest inimesest maailmas, kes üldrelatiivsusteooriast aru saab. Kui Eddingtonilt küsiti, kas see kõlakas vastab tõele, siis väidetavalt vaikis ta mõnda aega, enne kui vastas: «Ma püüan meenutada, kes on see kolmas isik.»

Pärast üldrelatiivsusteooria võrrandite esitamist neljas lühikeses artiklis, mis ilmusid novembris 1915 Preisi Akadeemia Toimetistes, oli füüsikute ja matemaatikute hulgas märgata huvi uue gravitatsiooniteooria vastu. Kuid uudne käsitlusviis ja suhteliselt tundmatu matemaatika tekitasid lugejates segadust. 1916. aasta 20. märtsil saabus ajakirja Annalen der Physik toimetusse Einsteini pikk artikkel «Üldrelatiivsusteooria põhialus» (eesti keeles: Ilmamaa, 2021) ning detsembriks valmis tekst, mis oli mõeldud selgitusena mitte ainult asjatundjatele, vaid ka laiemale publikule – neile keda teooria huvitab üldisest teaduslikust ja filosoofilisest vaatepunktist, kuid kes ei valda teoreetilise füüsika matemaatilist aparatuuri.

Raamat «Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)» ilmus 1917. aastal. See sisaldas näiteid (mõttelisi katseid) relatiivsusteooria selgitamiseks, mis tänaseks on muutunud klassikaks.

Käesolev tõlge on tehtud saksakeelsest 10. väljaandest (1920) ning sisaldab algsele tekstile 1918. juurde kirjutatud osa «Märkused maailma kui terviku kohta», lisasid «Lorentzi teisenduse lihtne tuletamine (§ 11 täiendus)» ja «Minkowski neljamõõtmeline maailm (§ 17 täiendus)» ning 1920. aastal kirjutatud lisa «Üldrelatiivsusteooria kogemuslik kinnitamine». Siit ei puudu ka hilisemad lisad «Ruumi struktuur üldrelatiivsusteooria järgi (§ 32 täiendus)» ning «Relatiivsus ja ruumiprobleem».

Arvamust, et teose pealkiri võiks hoopis olla «Eri- ja üldrelatiivsusteooriast üld-mittearusaadavalt» hajutab Piret Kuuse järelsõna, mis tutvustab füüsikateooria tolleaegseid kontekste ja selle edasist arengut.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Alates 14,00 €
Pärast Albert Einsteini artikli avaldamist levis kuulujutt, et inglise astrofüüsik Sir Arthur Eddington olevat üks kolmest inimesest maailmas, kes üldrelatiivsusteooriast aru saab. Kui Eddingtonilt küsiti, kas see kõlakas vastab tõele, siis väidetavalt vaikis ta mõnda aega, enne kui vastas: «Ma püüan meenutada, kes on see kolmas isik.»

Pärast üldrelatiivsusteooria võrrandite esitamist neljas lühikeses artiklis, mis ilmusid novembris 1915 Preisi Akadeemia Toimetistes, oli füüsikute ja matemaatikute hulgas märgata huvi uue gravitatsiooniteooria vastu. Kuid uudne käsitlusviis ja suhteliselt tundmatu matemaatika tekitasid lugejates segadust. 1916. aasta 20. märtsil saabus ajakirja Annalen der Physik toimetusse Einsteini pikk artikkel «Üldrelatiivsusteooria põhialus» (eesti keeles: Ilmamaa, 2021) ning detsembriks valmis tekst, mis oli mõeldud selgitusena mitte ainult asjatundjatele, vaid ka laiemale publikule – neile keda teooria huvitab üldisest teaduslikust ja filosoofilisest vaatepunktist, kuid kes ei valda teoreetilise füüsika matemaatilist aparatuuri.

Raamat «Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)» ilmus 1917. aastal. See sisaldas näiteid (mõttelisi katseid) relatiivsusteooria selgitamiseks, mis tänaseks on muutunud klassikaks.

Käesolev tõlge on tehtud saksakeelsest 10. väljaandest (1920) ning sisaldab algsele tekstile 1918. juurde kirjutatud osa «Märkused maailma kui terviku kohta», lisasid «Lorentzi teisenduse lihtne tuletamine (§ 11 täiendus)» ja «Minkowski neljamõõtmeline maailm (§ 17 täiendus)» ning 1920. aastal kirjutatud lisa «Üldrelatiivsusteooria kogemuslik kinnitamine». Siit ei puudu ka hilisemad lisad «Ruumi struktuur üldrelatiivsusteooria järgi (§ 32 täiendus)» ning «Relatiivsus ja ruumiprobleem».

Arvamust, et teose pealkiri võiks hoopis olla «Eri- ja üldrelatiivsusteooriast üld-mittearusaadavalt» hajutab Piret Kuuse järelsõna, mis tutvustab füüsikateooria tolleaegseid kontekste ja selle edasist arengut.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tooteinfo
Tootekood R0288988
Aasta 2022
Autor Albert Einstein
Sari Avatud Eesti Raamat
Kirjastus Ilmamaa
Kujundaja Jüri Kaarma
Tõlkija Piret Kuusk
Köide pehme
Lehekülgi 160
EAN 9789985778067
Ümbris jah
Kaas Eve Kask
Keel eesti
Teema filosoofia ja loogika, füüsika ja keemia

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.