Koguteose
esimene osa jutustab viimaseist võitluspäevist ja Saksamaa kapitulatsioonist, samuti sellest, kuidas eesti sõdur lootis õigluse võidule, andes end sõjavangina liitlaste käsutusse. See jutustab ka sellest, et eesti sõdur muutus lindpriiks ja temaga häbenes lähemat tutvust pidada nii mõnigi pagulane. Kuid lõpuks hakkab ka lääneliitlane taipama, miks eesti sõdur sõdis ja pika vangilaagri järele antakse sõdurile jälle eluõigused.
Teine osa kirjeldab punase okupatsiooni tulekut ja valitsusaega kuni 1950. aastani.
Kolmas osa kirjeldab majanduslikku olukorda Eestis ning eesti majanduselu liitmist N. Liidu plaanitu «plaanimajandusega». Üksikasjalikumat käsitlust leiavad eesti põllumajandus, tööstus, metsandus ja kalandus, vene röövpoliitika ja eestlase, üksikisiku asjatud püüded oma majandust ja elatusalust korraldada.
Neljandas osas on käsitlusele võetud Saksamaal asuvate põgenike olukord, just eriti tsiviilpõgenike osas. On kõneldud ka sõjaväelastest ja nende probleemidest, nende kujunemisest tsiviilpõgenikeks koos laagrieluga ja järjekordsest tagakiusamisest ühenduses nn. «skriinimisega». Siin leiavad käsitlust ka katsed repatrieerida põgenikke ja lõpuks suur emigratsioon. Suurt rõhku on pandud ka kultuurilise elu kirjeldustele põgenikelaagrites Saksamaal.
Viies osa jätkab kolmandas osas pooleli jäänud teemat - kodumaa majanduselu vaatlemist. Analüüsitakse ehitustegevust ja korteriolusid kodumaal. Lisaks vaadeldakse ajakirjandust, usuelu ja teatritegevust ning õigusemõistmist.
Kuues osa käsitleb nõukogude võimu ja pagulaste suhteid, vaatleb haridusolusid ning tervishoidu Nõukogude Eestis ning kodumaist kirjanduselu ja Eesti NSV valitsusorganeid.
I köide
I osa. Rahu vabaduseta II osa. Ahastuses Eesti III osa. Kommunistlikus haardes
II köide
IV osa. Poliitilised põgenikud V osa. Ikestatud rahvas VI osa. Ikestus kestab