Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas
Koguteos. I-X
2051-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
EMP 1962
Seaduse korrapärasusega on olnud sõda meie rahva saatjaks nii kaua, kui tuhandeaastane ajalugu seda mäletab. Sellejuures on võitlused Eesti sõjaruumis Tartu, Peipsi, Süväri ja Volhovi vahel ühtlasi ka kaitsevõitluseks Euroopa idapiiril nii nüüd kui ka alati minevikus.
Käesolev koguteos vahendab seda sõja-ajalugu.
I köide
Esimene köide annab sissejuhatusena ülevaate kodumaast, nagu ta viimastel iseseisvuse aastatel oli, sellest tasemest, kuhu Eesti riik oma iseseisvusaegsel arengul oli jõudnud. Teises raamatus vaadeldakse 1939. a. dramaatiliste sündmuste arengut ja sõja puhkemist.
Vägivaldse maa üleujutamisega oma sõjajõududega ja seadusliku valitsuse kõrvaldamisega hävitas Nõukogude Venemaa 1940. aasta suvel Eesti iseseisvuse ning meie maa ja rahvas sattus kaitsetuna vaenuliku vallutaja meelevalda. Kuidas meie riigikord ja majandussüsteem lõhuti, kuidas meie rahvast sunniti lojaalsusele, mis viis kuni rahvakeha ühe märgatava osa hävitamiseni, kuidas elatustase alla viidi, kuidas vaba tööturg hävitati, kuidas töösundus sisse seati ja kuidas meie vaba, kõrget kultuuriloomingut püüti ümber suunata - sellest annab pilti III raamat. IV raamat vaatleb metsavendlust Eestis ning Suvesõda, eeskätt Lõuna-Eesti vabastamist ning sellega seotud võitlusi.
Jätkub Suvesõja sündmuste vaatlemine. V raamat on pühendatud Põhja-Eesti ja saarte vabastamisele. VI raamat käsitleb Suvesõja-aegset, maa vabastamise-aegset, kui ka otse sellele järgneva Saksa sõjaväevalitsuse perioodi poliitilist tegevust ning administratiivset olukorda meie maal - seega ajajärku juuli algusest kuni 5. detsembrini 1941.
Käsitlemist leiavad katsed eesti sõjaväe loomiseks, mis algatati meie kõrgemate sõjaväelaste poolt, niisamuti ka kaitsepataljonide loomine, nende võitlused ning sõjaretked.
Aasta 1944 tõi sõja jälle Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Igivana Narva-Peipsi piirivööde, mis näinud nii paljusid venelaste pealetunge, muutus nende vastses vallutussõjas teist korda raskete kaitsevõitluste tandriks. Võitlused, mis seal aset leidsid, leiavad kirjeldamist IX raamatus. X raamat keskendub võitlustele Soomes ja Eestis, Tartu Ülikooli olukorrale sõjakeerises ning vaatleb politseipataljoni osa 1944. a. lõppvõitlustes.
Käesolev koguteos vahendab seda sõja-ajalugu.
I köide
Esimene köide annab sissejuhatusena ülevaate kodumaast, nagu ta viimastel iseseisvuse aastatel oli, sellest tasemest, kuhu Eesti riik oma iseseisvusaegsel arengul oli jõudnud. Teises raamatus vaadeldakse 1939. a. dramaatiliste sündmuste arengut ja sõja puhkemist.
- I raamat. Eesti nagu ta oli II raamat. Äike Euroopa kohal
Vägivaldse maa üleujutamisega oma sõjajõududega ja seadusliku valitsuse kõrvaldamisega hävitas Nõukogude Venemaa 1940. aasta suvel Eesti iseseisvuse ning meie maa ja rahvas sattus kaitsetuna vaenuliku vallutaja meelevalda. Kuidas meie riigikord ja majandussüsteem lõhuti, kuidas meie rahvast sunniti lojaalsusele, mis viis kuni rahvakeha ühe märgatava osa hävitamiseni, kuidas elatustase alla viidi, kuidas vaba tööturg hävitati, kuidas töösundus sisse seati ja kuidas meie vaba, kõrget kultuuriloomingut püüti ümber suunata - sellest annab pilti III raamat. IV raamat vaatleb metsavendlust Eestis ning Suvesõda, eeskätt Lõuna-Eesti vabastamist ning sellega seotud võitlusi.
- III raamat. Punane aasta IV raamat. Maa vabastamine
Jätkub Suvesõja sündmuste vaatlemine. V raamat on pühendatud Põhja-Eesti ja saarte vabastamisele. VI raamat käsitleb Suvesõja-aegset, maa vabastamise-aegset, kui ka otse sellele järgneva Saksa sõjaväevalitsuse perioodi poliitilist tegevust ning administratiivset olukorda meie maal - seega ajajärku juuli algusest kuni 5. detsembrini 1941.
- V raamat. Punavägi tõrjutakse maalt VI raamat. Surutud vastu seina
Käsitlemist leiavad katsed eesti sõjaväe loomiseks, mis algatati meie kõrgemate sõjaväelaste poolt, niisamuti ka kaitsepataljonide loomine, nende võitlused ning sõjaretked.
- VII raamat. Sõjakäik itta VIII raamat. Heitluses kahe suurvõimuga
Aasta 1944 tõi sõja jälle Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Igivana Narva-Peipsi piirivööde, mis näinud nii paljusid venelaste pealetunge, muutus nende vastses vallutussõjas teist korda raskete kaitsevõitluste tandriks. Võitlused, mis seal aset leidsid, leiavad kirjeldamist IX raamatus. X raamat keskendub võitlustele Soomes ja Eestis, Tartu Ülikooli olukorrale sõjakeerises ning vaatleb politseipataljoni osa 1944. a. lõppvõitlustes.
- IX raamat. Venelaste teine sissetung X raamat. Võitlus jatkub
Seaduse korrapärasusega on olnud sõda meie rahva saatjaks nii kaua, kui tuhandeaastane ajalugu seda mäletab. Sellejuures on võitlused Eesti sõjaruumis Tartu, Peipsi, Süväri ja Volhovi vahel ühtlasi ka kaitsevõitluseks Euroopa idapiiril nii nüüd kui ka alati minevikus.
Käesolev koguteos vahendab seda sõja-ajalugu.
I köide
Esimene köide annab sissejuhatusena ülevaate kodumaast, nagu ta viimastel iseseisvuse aastatel oli, sellest tasemest, kuhu Eesti riik oma iseseisvusaegsel arengul oli jõudnud. Teises raamatus vaadeldakse 1939. a. dramaatiliste sündmuste arengut ja sõja puhkemist.
Vägivaldse maa üleujutamisega oma sõjajõududega ja seadusliku valitsuse kõrvaldamisega hävitas Nõukogude Venemaa 1940. aasta suvel Eesti iseseisvuse ning meie maa ja rahvas sattus kaitsetuna vaenuliku vallutaja meelevalda. Kuidas meie riigikord ja majandussüsteem lõhuti, kuidas meie rahvast sunniti lojaalsusele, mis viis kuni rahvakeha ühe märgatava osa hävitamiseni, kuidas elatustase alla viidi, kuidas vaba tööturg hävitati, kuidas töösundus sisse seati ja kuidas meie vaba, kõrget kultuuriloomingut püüti ümber suunata - sellest annab pilti III raamat. IV raamat vaatleb metsavendlust Eestis ning Suvesõda, eeskätt Lõuna-Eesti vabastamist ning sellega seotud võitlusi.
Jätkub Suvesõja sündmuste vaatlemine. V raamat on pühendatud Põhja-Eesti ja saarte vabastamisele. VI raamat käsitleb Suvesõja-aegset, maa vabastamise-aegset, kui ka otse sellele järgneva Saksa sõjaväevalitsuse perioodi poliitilist tegevust ning administratiivset olukorda meie maal - seega ajajärku juuli algusest kuni 5. detsembrini 1941.
Käsitlemist leiavad katsed eesti sõjaväe loomiseks, mis algatati meie kõrgemate sõjaväelaste poolt, niisamuti ka kaitsepataljonide loomine, nende võitlused ning sõjaretked.
Aasta 1944 tõi sõja jälle Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Igivana Narva-Peipsi piirivööde, mis näinud nii paljusid venelaste pealetunge, muutus nende vastses vallutussõjas teist korda raskete kaitsevõitluste tandriks. Võitlused, mis seal aset leidsid, leiavad kirjeldamist IX raamatus. X raamat keskendub võitlustele Soomes ja Eestis, Tartu Ülikooli olukorrale sõjakeerises ning vaatleb politseipataljoni osa 1944. a. lõppvõitlustes.
Käesolev koguteos vahendab seda sõja-ajalugu.
I köide
Esimene köide annab sissejuhatusena ülevaate kodumaast, nagu ta viimastel iseseisvuse aastatel oli, sellest tasemest, kuhu Eesti riik oma iseseisvusaegsel arengul oli jõudnud. Teises raamatus vaadeldakse 1939. a. dramaatiliste sündmuste arengut ja sõja puhkemist.
- I raamat. Eesti nagu ta oli II raamat. Äike Euroopa kohal
Vägivaldse maa üleujutamisega oma sõjajõududega ja seadusliku valitsuse kõrvaldamisega hävitas Nõukogude Venemaa 1940. aasta suvel Eesti iseseisvuse ning meie maa ja rahvas sattus kaitsetuna vaenuliku vallutaja meelevalda. Kuidas meie riigikord ja majandussüsteem lõhuti, kuidas meie rahvast sunniti lojaalsusele, mis viis kuni rahvakeha ühe märgatava osa hävitamiseni, kuidas elatustase alla viidi, kuidas vaba tööturg hävitati, kuidas töösundus sisse seati ja kuidas meie vaba, kõrget kultuuriloomingut püüti ümber suunata - sellest annab pilti III raamat. IV raamat vaatleb metsavendlust Eestis ning Suvesõda, eeskätt Lõuna-Eesti vabastamist ning sellega seotud võitlusi.
- III raamat. Punane aasta IV raamat. Maa vabastamine
Jätkub Suvesõja sündmuste vaatlemine. V raamat on pühendatud Põhja-Eesti ja saarte vabastamisele. VI raamat käsitleb Suvesõja-aegset, maa vabastamise-aegset, kui ka otse sellele järgneva Saksa sõjaväevalitsuse perioodi poliitilist tegevust ning administratiivset olukorda meie maal - seega ajajärku juuli algusest kuni 5. detsembrini 1941.
- V raamat. Punavägi tõrjutakse maalt VI raamat. Surutud vastu seina
Käsitlemist leiavad katsed eesti sõjaväe loomiseks, mis algatati meie kõrgemate sõjaväelaste poolt, niisamuti ka kaitsepataljonide loomine, nende võitlused ning sõjaretked.
- VII raamat. Sõjakäik itta VIII raamat. Heitluses kahe suurvõimuga
Aasta 1944 tõi sõja jälle Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Igivana Narva-Peipsi piirivööde, mis näinud nii paljusid venelaste pealetunge, muutus nende vastses vallutussõjas teist korda raskete kaitsevõitluste tandriks. Võitlused, mis seal aset leidsid, leiavad kirjeldamist IX raamatus. X raamat keskendub võitlustele Soomes ja Eestis, Tartu Ülikooli olukorrale sõjakeerises ning vaatleb politseipataljoni osa 1944. a. lõppvõitlustes.
- IX raamat. Venelaste teine sissetung X raamat. Võitlus jatkub
| Tootekood | R0161695 |
|---|---|
| Aasta | 1962 |
| Kirjastus | EMP |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 2051 |
| Ümbris | jah |
| Keel | eesti |
| Teema | ettevõtted, organisatsioonid, asutused, Eesti eile ja täna, Eesti ajalugu |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.