Skip to the beginning of the images gallery

Eesti muusika ajalugu

Name: Eesti muusika ajalugu
Brand: Eesti Lauljaskond Rootsis
SKU: R0160575
Price: 40 EUR
Availability: InStock
Rating: 100 (5 reviews)

I-IV

941-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Eesti Lauljaskond Rootsis 1969

Kaheköiteline neljaosaline ülevaade eesti muusika ajaloost.

Sisu:
I köide
I osa

Saateks
Sissejuhatuseks
Rahvamuusika
- Rahvalaulu ja pillimängu tekkimisest
- Laulu tähtsus ja mõju hingelise ja ühiskondliku tegurina
- Millal lauldi
- Rahvalaulikud ja nende tõlgitsemine
- Rahvapillidest ja pillimängust
- Rahvalaulude-viiside kogumine
- Rahvaviiside muusikalisest struktuurist
- Mõningaid märkmeid rahvalaulust Lõuna-Eestis
- Rahvalaulu tekstist
- Rahvalaulu stiilsed abinõud ja iseärasused
- Noodinäidete lisa

II osa. Kunstmuusika

Sissejuhatuseks
Eesti muusikaolud keskajal
Mõningaid andmeid Rootsi ajastust
Märkmeid Lääne-Euroopa muusikaelust seoses Rootsi ajaga
VENE AEG
- Esimene ajajärk (1820-60)
  - Eelärkamisaeg. Rahvusliku kultuuri alged
  - Esimesed eesti laulukoorid
  - Välised muusikaolud ja nende mõjutused
- Teine ärkamisaeg (1860-90)
  - Ärkamisaeg. Rahvakooride ajastu
    - Üldmärkmeid
    - Koorilaulu olukord ja areng
    - Johann Voldemar Jannsen
    - I Üldlaulupidu
    - Opositsioon ja C. R. Jakobson
    - Esimesed eesti heliloojad
    - Heliloojad-asjaarmastajad
    - Saksa laulu hegemoonia
    - Rahvalikud mängukoorid
    - II ja III Üldlaulupidu
    - Välismaine kõrgmuusika 19. sajandil ja eestlaste osasaam sellest
- Kolmas ajajärk (1890-1900)
  - Esimesed kõrgema haridusega kutsemuusikud-heliloojad
    - Üldolukord
    - Sooritava helikunsti alged
    - Neljas, viies ja kuues Üldlaulupidu
Kokkuvõtteid ja tabeleid

II köide
III osa. Rahvusromantism (1900-1920)

Tagasivaade ja üldmärkmeid
Instrumentaalse ja sümfoonilise muusika loomingulised alged
- Rudolf Tobias
- Artur Kapp
- Mihkel Lüdig
- Artur Lemba
- Peeter Süda
Rahvaviisi määravam mõju
- Mart Saar
- Juhan Aavik
Reprodutseeriv helikunst
- Orkestreid, koore ja nende juhte
  - Samuel Lindpere
  - Otto Hermann
  - Adalbert Virkhaus
  - August Topman
  - Raimund Kull
  - Juhan Simm
  - Leenart Neumann
- «Vanemuise» sümfoonia-orkester
- «Estonia» Muusika Osakond
- «Vanemuise» Muusika Osakond
- Akadeemiline Meeskoor
- Teisi koore
Solistid ja interpreedid
- Mathilde Lüdig-Sinkel
- Paula Brehm-Jürgenson
- Ludmilla Hellat-Lemba
- Hermine Hellat
- Marie Mieler
- Georg Stahlberg
- Theodor Lemba
- Jaan Tamm
VII Üldlaulupidu ja Tartu Muusikapäev
Asunduste laulupidu
Kooriliteratuuri käesoleva sajandi algul
Kokkuvõtteid

IV osa. Kunstmuusika. Eesti vabariigi aeg (1918-1940)

Sissejuhatus ja üldmärkmeid
Eesti helikunsti arengu ideoloogilisi ja rakenduslikke lähtekohti vabariigi ajal
Loovmuusika ja selle tootjaid
- Heino Eller
- Cyrillus Kreek
- Adolf Vedro
Muusikuid-praktikuid
- Anton Kasemets
- Priit Ardna
- Ludvig Juht
- Arkadius Krull
- Eduard Tamm
Heliloojate noorem generatsioon
- Verner Nerep
- Johannes Jürme
- Tuudur Vettik
- Riho Päts
- Evald Aav
- Alfred Karindi
- Enn Võrk
- Eduard Oja
- Eduard Tubin
Heliloojate järelkasv
- Eugen Kapp
- Gustav Ernesaks
- Evald Brauer
- Richard Ritsing
- Johannes Tamverk
- Herman Känd
- Voldemar Leemets
- Johannes Hiob
- Villem Reiman
- J. Rennik
- Robert Heinmets
- Gregor Heuer
- Juhan Zeiger
Kokkuvõtteid loovmuusikast
Muusika eriharidus ja selle õppeasutused
Interpreteeriv helikunst
VIII, IX, X, XI Üldlaulupidu
Tähtsamaid laulukoore
Sümfoonilise muusika rakendamine
Ooperiteater
Tähtsamaid muusikalisi organisatsioone ja asutusi
Muusikalisi üritusi korraldavaid asutusi
Muusika-kirjastamine
Muusikakirjandust
Muusikaarvustus
Mõningat statistikat
Kokkuvõtteid ja lõppsõna

Alates 40,00 €

Seisukordade kirjeldus

Vali kogus:

Kirjeldus

Kaheköiteline neljaosaline ülevaade eesti muusika ajaloost.

Sisu:
I köide
I osa

Saateks
Sissejuhatuseks
Rahvamuusika
- Rahvalaulu ja pillimängu tekkimisest
- Laulu tähtsus ja mõju hingelise ja ühiskondliku tegurina
- Millal lauldi
- Rahvalaulikud ja nende tõlgitsemine
- Rahvapillidest ja pillimängust
- Rahvalaulude-viiside kogumine
- Rahvaviiside muusikalisest struktuurist
- Mõningaid märkmeid rahvalaulust Lõuna-Eestis
- Rahvalaulu tekstist
- Rahvalaulu stiilsed abinõud ja iseärasused
- Noodinäidete lisa

II osa. Kunstmuusika

Sissejuhatuseks
Eesti muusikaolud keskajal
Mõningaid andmeid Rootsi ajastust
Märkmeid Lääne-Euroopa muusikaelust seoses Rootsi ajaga
VENE AEG
- Esimene ajajärk (1820-60)
  - Eelärkamisaeg. Rahvusliku kultuuri alged
  - Esimesed eesti laulukoorid
  - Välised muusikaolud ja nende mõjutused
- Teine ärkamisaeg (1860-90)
  - Ärkamisaeg. Rahvakooride ajastu
    - Üldmärkmeid
    - Koorilaulu olukord ja areng
    - Johann Voldemar Jannsen
    - I Üldlaulupidu
    - Opositsioon ja C. R. Jakobson
    - Esimesed eesti heliloojad
    - Heliloojad-asjaarmastajad
    - Saksa laulu hegemoonia
    - Rahvalikud mängukoorid
    - II ja III Üldlaulupidu
    - Välismaine kõrgmuusika 19. sajandil ja eestlaste osasaam sellest
- Kolmas ajajärk (1890-1900)
  - Esimesed kõrgema haridusega kutsemuusikud-heliloojad
    - Üldolukord
    - Sooritava helikunsti alged
    - Neljas, viies ja kuues Üldlaulupidu
Kokkuvõtteid ja tabeleid

II köide
III osa. Rahvusromantism (1900-1920)

Tagasivaade ja üldmärkmeid
Instrumentaalse ja sümfoonilise muusika loomingulised alged
- Rudolf Tobias
- Artur Kapp
- Mihkel Lüdig
- Artur Lemba
- Peeter Süda
Rahvaviisi määravam mõju
- Mart Saar
- Juhan Aavik
Reprodutseeriv helikunst
- Orkestreid, koore ja nende juhte
  - Samuel Lindpere
  - Otto Hermann
  - Adalbert Virkhaus
  - August Topman
  - Raimund Kull
  - Juhan Simm
  - Leenart Neumann
- «Vanemuise» sümfoonia-orkester
- «Estonia» Muusika Osakond
- «Vanemuise» Muusika Osakond
- Akadeemiline Meeskoor
- Teisi koore
Solistid ja interpreedid
- Mathilde Lüdig-Sinkel
- Paula Brehm-Jürgenson
- Ludmilla Hellat-Lemba
- Hermine Hellat
- Marie Mieler
- Georg Stahlberg
- Theodor Lemba
- Jaan Tamm
VII Üldlaulupidu ja Tartu Muusikapäev
Asunduste laulupidu
Kooriliteratuuri käesoleva sajandi algul
Kokkuvõtteid

IV osa. Kunstmuusika. Eesti vabariigi aeg (1918-1940)

Sissejuhatus ja üldmärkmeid
Eesti helikunsti arengu ideoloogilisi ja rakenduslikke lähtekohti vabariigi ajal
Loovmuusika ja selle tootjaid
- Heino Eller
- Cyrillus Kreek
- Adolf Vedro
Muusikuid-praktikuid
- Anton Kasemets
- Priit Ardna
- Ludvig Juht
- Arkadius Krull
- Eduard Tamm
Heliloojate noorem generatsioon
- Verner Nerep
- Johannes Jürme
- Tuudur Vettik
- Riho Päts
- Evald Aav
- Alfred Karindi
- Enn Võrk
- Eduard Oja
- Eduard Tubin
Heliloojate järelkasv
- Eugen Kapp
- Gustav Ernesaks
- Evald Brauer
- Richard Ritsing
- Johannes Tamverk
- Herman Känd
- Voldemar Leemets
- Johannes Hiob
- Villem Reiman
- J. Rennik
- Robert Heinmets
- Gregor Heuer
- Juhan Zeiger
Kokkuvõtteid loovmuusikast
Muusika eriharidus ja selle õppeasutused
Interpreteeriv helikunst
VIII, IX, X, XI Üldlaulupidu
Tähtsamaid laulukoore
Sümfoonilise muusika rakendamine
Ooperiteater
Tähtsamaid muusikalisi organisatsioone ja asutusi
Muusikalisi üritusi korraldavaid asutusi
Muusika-kirjastamine
Muusikakirjandust
Muusikaarvustus
Mõningat statistikat
Kokkuvõtteid ja lõppsõna

Tooteinfo

Tooteinfo
Tootekood	R0160575
Aasta	1969
Autor	Juhan Aavik
Kirjastus	Eesti Lauljaskond Rootsis
Köide	kõva
Lehekülgi	941
Ümbris	jah
Keel	eesti
Teema	muusikaajalugu ja -teooria, klassikaline muusika, eesti, Eesti eile ja täna, laulikud, noodid, rahvamuusika, kunst ja muusika

KKK

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.

Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.

Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.

Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.

https://www.raamatukoi.ee/eesti-muusika-ajalugu_1969 148653 Eesti muusika ajalugu https://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-muusika-ajalugu_1969-575.webp 40 40 EUR InStock /Kõik raamatud/muusika/muusikaajalugu ja -teooria /Kõik raamatud/muusika/klassikaline muusika /Kõik raamatud/muusika/rahvamuusika /Kõik raamatud/muusika/laulikud, noodid /elulood ja mälestused/eesti /Kõik raamatud/Eesti eile ja täna /Kõik raamatud/teatmekirjandus/kunst ja muusika Kaheköiteline neljaosaline ülevaade eesti muusika ajaloost. Sisu: I köide I osa <ul> <li /> Saateks <li /> Sissejuhatuseks <li /> Rahvamuusika <ul> <li /> Rahvalaulu ja pillimängu tekkimisest <li /> Laulu tähtsus ja mõju hingelise ja ühiskondliku tegurina <li /> Millal lauldi <li /> Rahvalaulikud ja nende tõlgitsemine <li /> Rahvapillidest ja pillimängust <li /> Rahvalaulude-viiside kogumine <li /> Rahvaviiside muusikalisest struktuurist <li /> Mõningaid märkmeid rahvalaulust Lõuna-Eestis <li /> Rahvalaulu tekstist <li /> Rahvalaulu stiilsed abinõud ja iseärasused <li /> Noodinäidete lisa </ul> </ul> II osa. Kunstmuusika <ul> <li /> Sissejuhatuseks <li /> Eesti muusikaolud keskajal <li /> Mõningaid andmeid Rootsi ajastust <li /> Märkmeid Lääne-Euroopa muusikaelust seoses Rootsi ajaga <li /> VENE AEG <ul> <li /> Esimene ajajärk (1820-60) <ul> <li /> Eelärkamisaeg. Rahvusliku kultuuri alged <li /> Esimesed eesti laulukoorid <li /> Välised muusikaolud ja nende mõjutused </ul> <li /> Teine ärkamisaeg (1860-90) <ul> <li /> Ärkamisaeg. Rahvakooride ajastu <ul> <li /> Üldmärkmeid <li /> Koorilaulu olukord ja areng <li /> Johann Voldemar Jannsen <li /> I Üldlaulupidu <li /> Opositsioon ja C. R. Jakobson <li /> Esimesed eesti heliloojad <li /> Heliloojad-asjaarmastajad <li /> Saksa laulu hegemoonia <li /> Rahvalikud mängukoorid <li /> II ja III Üldlaulupidu <li /> Välismaine kõrgmuusika 19. sajandil ja eestlaste osasaam sellest </ul> </ul> <li /> Kolmas ajajärk (1890-1900) <ul> <li /> Esimesed kõrgema haridusega kutsemuusikud-heliloojad <ul> <li /> Üldolukord <li /> Sooritava helikunsti alged <li /> Neljas, viies ja kuues Üldlaulupidu </ul> </ul> </ul> <li /> Kokkuvõtteid ja tabeleid </ul> II köide III osa. Rahvusromantism (1900-1920) <ul> <li /> Tagasivaade ja üldmärkmeid <li /> Instrumentaalse ja sümfoonilise muusika loomingulised alged <ul> <li /> Rudolf Tobias <li /> Artur Kapp <li /> Mihkel Lüdig <li /> Artur Lemba <li /> Peeter Süda </ul> <li /> Rahvaviisi määravam mõju <ul> <li /> Mart Saar <li /> Juhan Aavik </ul> <li /> Reprodutseeriv helikunst <ul> <li /> Orkestreid, koore ja nende juhte <ul> <li /> Samuel Lindpere <li /> Otto Hermann <li /> Adalbert Virkhaus <li /> August Topman <li /> Raimund Kull <li /> Juhan Simm <li /> Leenart Neumann </ul> <li /> «Vanemuise» sümfoonia-orkester <li /> «Estonia» Muusika Osakond <li /> «Vanemuise» Muusika Osakond <li /> Akadeemiline Meeskoor <li /> Teisi koore </ul> <li /> Solistid ja interpreedid <ul> <li /> Mathilde Lüdig-Sinkel <li /> Paula Brehm-Jürgenson <li /> Ludmilla Hellat-Lemba <li /> Hermine Hellat <li /> Marie Mieler <li /> Georg Stahlberg <li /> Theodor Lemba <li /> Jaan Tamm </ul> <li /> VII Üldlaulupidu ja Tartu Muusikapäev <li /> Asunduste laulupidu <li /> Kooriliteratuuri käesoleva sajandi algul <li /> Kokkuvõtteid </ul> </ul> IV osa. Kunstmuusika. Eesti vabariigi aeg (1918-1940) <ul> <li /> Sissejuhatus ja üldmärkmeid <li /> Eesti helikunsti arengu ideoloogilisi ja rakenduslikke lähtekohti vabariigi ajal <li /> Loovmuusika ja selle tootjaid <ul> <li /> Heino Eller <li /> Cyrillus Kreek <li /> Adolf Vedro </ul> <li /> Muusikuid-praktikuid <ul> <li /> Anton Kasemets <li /> Priit Ardna <li /> Ludvig Juht <li /> Arkadius Krull <li /> Eduard Tamm </ul> <li /> Heliloojate noorem generatsioon <ul> <li /> Verner Nerep <li /> Johannes Jürme <li /> Tuudur Vettik <li /> Riho Päts <li /> Evald Aav <li /> Alfred Karindi <li /> Enn Võrk <li /> Eduard Oja <li /> Eduard Tubin </ul> <li /> Heliloojate järelkasv <ul> <li /> Eugen Kapp <li /> Gustav Ernesaks <li /> Evald Brauer <li /> Richard Ritsing <li /> Johannes Tamverk <li /> Herman Känd <li /> Voldemar Leemets <li /> Johannes Hiob <li /> Villem Reiman <li /> J. Rennik <li /> Robert Heinmets <li /> Gregor Heuer <li /> Juhan Zeiger </ul> <li /> Kokkuvõtteid loovmuusikast <li /> Muusika eriharidus ja selle õppeasutused <li /> Interpreteeriv helikunst <li /> VIII, IX, X, XI Üldlaulupidu <li /> Tähtsamaid laulukoore <li /> Sümfoonilise muusika rakendamine <li /> Ooperiteater <li /> Tähtsamaid muusikalisi organisatsioone ja asutusi <li /> Muusikalisi üritusi korraldavaid asutusi <li /> Muusika-kirjastamine <li /> Muusikakirjandust <li /> Muusikaarvustus <li /> Mõningat statistikat <li /> Kokkuvõtteid ja lõppsõna </ul> </ul> Kaheköiteline neljaosaline ülevaade eesti muusika ajaloost. Sisu: I köide I osa <ul> <li /> Saateks <li /> Sissejuhatuseks <li /> Rahvamuusika <ul> <li /> Rahvalaulu ja pillimängu tekkimisest <li /> Laulu tähtsus ja mõju hingelise ja ühiskondliku tegurina <li /> Millal lauldi <li /> Rahvalaulikud ja nende tõlgitsemine <li /> Rahvapillidest ja pillimängust <li /> Rahvalaulude-viiside kogumine <li /> Rahvaviiside muusikalisest struktuurist <li /> Mõningaid märkmeid rahvalaulust Lõuna-Eestis <li /> Rahvalaulu tekstist <li /> Rahvalaulu stiilsed abinõud ja iseärasused <li /> Noodinäidete lisa </ul> </ul> II osa. Kunstmuusika <ul> <li /> Sissejuhatuseks <li /> Eesti muusikaolud keskajal <li /> Mõningaid andmeid Rootsi ajastust <li /> Märkmeid Lääne-Euroopa muusikaelust seoses Rootsi ajaga <li /> VENE AEG <ul> <li /> Esimene ajajärk (1820-60) <ul> <li /> Eelärkamisaeg. Rahvusliku kultuuri alged <li /> Esimesed eesti laulukoorid <li /> Välised muusikaolud ja nende mõjutused </ul> <li /> Teine ärkamisaeg (1860-90) <ul> <li /> Ärkamisaeg. Rahvakooride ajastu <ul> <li /> Üldmärkmeid <li /> Koorilaulu olukord ja areng <li /> Johann Voldemar Jannsen <li /> I Üldlaulupidu <li /> Opositsioon ja C. R. Jakobson <li /> Esimesed eesti heliloojad <li /> Heliloojad-asjaarmastajad <li /> Saksa laulu hegemoonia <li /> Rahvalikud mängukoorid <li /> II ja III Üldlaulupidu <li /> Välismaine kõrgmuusika 19. sajandil ja eestlaste osasaam sellest </ul> </ul> <li /> Kolmas ajajärk (1890-1900) <ul> <li /> Esimesed kõrgema haridusega kutsemuusikud-heliloojad <ul> <li /> Üldolukord <li /> Sooritava helikunsti alged <li /> Neljas, viies ja kuues Üldlaulupidu </ul> </ul> </ul> <li /> Kokkuvõtteid ja tabeleid </ul> II köide III osa. Rahvusromantism (1900-1920) <ul> <li /> Tagasivaade ja üldmärkmeid <li /> Instrumentaalse ja sümfoonilise muusika loomingulised alged <ul> <li /> Rudolf Tobias <li /> Artur Kapp <li /> Mihkel Lüdig <li /> Artur Lemba <li /> Peeter Süda </ul> <li /> Rahvaviisi määravam mõju <ul> <li /> Mart Saar <li /> Juhan Aavik </ul> <li /> Reprodutseeriv helikunst <ul> <li /> Orkestreid, koore ja nende juhte <ul> <li /> Samuel Lindpere <li /> Otto Hermann <li /> Adalbert Virkhaus <li /> August Topman <li /> Raimund Kull <li /> Juhan Simm <li /> Leenart Neumann </ul> <li /> «Vanemuise» sümfoonia-orkester <li /> «Estonia» Muusika Osakond <li /> «Vanemuise» Muusika Osakond <li /> Akadeemiline Meeskoor <li /> Teisi koore </ul> <li /> Solistid ja interpreedid <ul> <li /> Mathilde Lüdig-Sinkel <li /> Paula Brehm-Jürgenson <li /> Ludmilla Hellat-Lemba <li /> Hermine Hellat <li /> Marie Mieler <li /> Georg Stahlberg <li /> Theodor Lemba <li /> Jaan Tamm </ul> <li /> VII Üldlaulupidu ja Tartu Muusikapäev <li /> Asunduste laulupidu <li /> Kooriliteratuuri käesoleva sajandi algul <li /> Kokkuvõtteid </ul> </ul> IV osa. Kunstmuusika. Eesti vabariigi aeg (1918-1940) <ul> <li /> Sissejuhatus ja üldmärkmeid <li /> Eesti helikunsti arengu ideoloogilisi ja rakenduslikke lähtekohti vabariigi ajal <li /> Loovmuusika ja selle tootjaid <ul> <li /> Heino Eller <li /> Cyrillus Kreek <li /> Adolf Vedro </ul> <li /> Muusikuid-praktikuid <ul> <li /> Anton Kasemets <li /> Priit Ardna <li /> Ludvig Juht <li /> Arkadius Krull <li /> Eduard Tamm </ul> <li /> Heliloojate noorem generatsioon <ul> <li /> Verner Nerep <li /> Johannes Jürme <li /> Tuudur Vettik <li /> Riho Päts <li /> Evald Aav <li /> Alfred Karindi <li /> Enn Võrk <li /> Eduard Oja <li /> Eduard Tubin </ul> <li /> Heliloojate järelkasv <ul> <li /> Eugen Kapp <li /> Gustav Ernesaks <li /> Evald Brauer <li /> Richard Ritsing <li /> Johannes Tamverk <li /> Herman Känd <li /> Voldemar Leemets <li /> Johannes Hiob <li /> Villem Reiman <li /> J. Rennik <li /> Robert Heinmets <li /> Gregor Heuer <li /> Juhan Zeiger </ul> <li /> Kokkuvõtteid loovmuusikast <li /> Muusika eriharidus ja selle õppeasutused <li /> Interpreteeriv helikunst <li /> VIII, IX, X, XI Üldlaulupidu <li /> Tähtsamaid laulukoore <li /> Sümfoonilise muusika rakendamine <li /> Ooperiteater <li /> Tähtsamaid muusikalisi organisatsioone ja asutusi <li /> Muusikalisi üritusi korraldavaid asutusi <li /> Muusika-kirjastamine <li /> Muusikakirjandust <li /> Muusikaarvustus <li /> Mõningat statistikat <li /> Kokkuvõtteid ja lõppsõna </ul> </ul>

Eesti muusika ajalugu

Seisukordade kirjeldused