Eesti keel: võõrkeelest teiseks keeleks

Artiklikogumiku esimeses osas, «Keel ja TPÜ», võetakse vaatluse alla TPÜ enda osa suhetes eesti keelega ning keelekorralduse arendamises (professorite Suliko Liivi ja Anu-Reet Hausenbergi artiklid). Sellele järgneb lugu eesti keele kui teise keele keskkoolis omandamise lõimumisest ülikooli tasemega eesti keele kui võõrkeele eriala sisseastumiseksami publitsistlikul näitel (Anu-Reet Hausenberg, Mart Rannut). Teine osa, «Keel ja ühiskond», käsitleb keelepoliitikat ja keele taastootmist. Erakondade võimet kuulutada üht ja teha võimule pääsedes teist, analüüsivad Elle Mets (põhitähelepanu 1999-2002) ning Peep Nemvalts (2003). Kolmandas osas, «Keel ja kool», keskendutakse muukeelse kooli probleemidele: Ave Aigro analüüsib grammatikaharjutusi, Jelena Kallas tekstivajadusi muukeelses tavakoolis, Agnes Ojala ja Jevgenija Sarap kaardistavad eesti keele vigu ja keelearengut kümbluskoolides. Neljas osa, «Eesti keel ja teised keeled», käsitleb keele kontrastiivseid aspekte nii sotsiolingvistilises kui ka puht korpuslingvistilises kontekstis. Anna Verschik annab lisaks vahekeele ja kontrastiivse analüüsi teoreetilisele käsitlusele ka venelaste poolt tehtud tüüpvigade süsteemi, Natalja Vaiss kõrvutab verbi aspektikategooriat eesti ja vene keeles.