Eesti ajalugu 2. osa

Käesoleva köite ülesehitus lähtub taotlusest esitada kõige uuemale uurimisseisule tuginev ülevaade keskaegse Liivimaa ajaloost, rõhuga tänapäeva Eesti alal. Seetõttu jääb siin raamatus paratamatult lähema käsitluse alt välja Setumaa ajalugu. Teadlikult on püütud käsitleda eesti ainest laiemal keskaegse Liivimaa ja ka Lääne-Euroopa taustal, samuti pole tehtud selgeid eelistusi ühe või teise rahvarühma või seisuse kasuks.

Kuigi raamat keskendub Eesti ajaloole, siis, arvestades Eesti ja Läti ajaloo tihedat seotust keskajal, ei ole mõistagi päriselt mööda vaadatud ka Läti arengutest ja sündmustest – keskaegse Liivimaa poliitiline ja majanduslik raskuskese paiknes ikkagi Väina ja Koiva alamjooksu piirkonnas. Keskaegset Liivimaad on võetud vaagida mitmest vaatenurgast, nii poliitilisest, majanduslikust, sotsiaalsest kui ka kultuurilisest. Kronoloogilisele ülesehitusele on raamatus eelistatud temaatilist, kuigi ajalist dünaamikat on temaatiliste osade sees üritatud võimalust mööda arvesse võtta. Ehkki käsitlus tugineb eeskätt kirjalikele allikatele, on sooviks olnud kaasata arheoloogilist, arhitektuuri- ja kunstiajaloolist teavet, millest kõneleb ka koguteose eri distsipliine esindav autorkond.