Eesti aia ajalugu
Hea Lugu 2019
Aiandust on meil küll uuritud valdkonniti, kuid seni puudus ülevaade koduaedade arengust ehk siis «Eesti aia ajalugu». Oma töö kõrvalt Eesti Vabaõhumuuseumis ongi Anneli Banner just seda uurinud, keskendudes ajajärgule XIX sajandi teine pool kuni 1980ndad.
Teema on väga oluline, sest koduaedadesse on kätketud varasemate põlvede püüdlused ja unistused, aiad on kultuurikandjad. Viljapuu- ja iluaedu hakkasid rajama pärisperemeesteks saanud talupojad. Aiavili andis lisasissetulekut. Ärkamisajal kuulus aed juba eduka kodu juurde, sõjaeelses Eesti Vabariigis suunasid aiakujundust rahvuslik uhkus ja kodukaunistamisliikumine. Nõukogude ajal sai õueaiamaal või aianduskooperatiivi krundil tunda end peremehena oma maal. Need kõik on meie koduaia arenguloo eri tahud. Autor vaatab, kuidas majanduslikud ja poliitilised olud ning aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund on meie aedade ilmet muutnud ja mida on aed inimestele tähendanud. Lisaks trükis ilmunud allikatele on Anneli Banner kirjutades kasutanud mitmete muuseumide ja arhiivide materjale ning välitöödel kogutud teavet.
Anneli Banner (s 1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli botaanikuna (1993). EPMÜ aianduse instituudis lõpetas ta magistriõppe 1997. aastal. Alates 1998 töötab Eesti Vabaõhumuuseumis, ametinimesid on tal seal olnud mitu: aednik, aiakuraator, püsinäituse kuraator. Ta on korraldanud pärandit väärtustavaid aiapäevi ning tema hoole all on muuseumi talude juurde rajatud ajastukohaseid aianurki. 2018. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kultuurikorralduse erialal magistritöö «Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aiapärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides».
Aiandust on meil küll uuritud valdkonniti, kuid seni puudus ülevaade koduaedade arengust ehk siis «Eesti aia ajalugu». Oma töö kõrvalt Eesti Vabaõhumuuseumis ongi Anneli Banner just seda uurinud, keskendudes ajajärgule XIX sajandi teine pool kuni 1980ndad.
Teema on väga oluline, sest koduaedadesse on kätketud varasemate põlvede püüdlused ja unistused, aiad on kultuurikandjad. Viljapuu- ja iluaedu hakkasid rajama pärisperemeesteks saanud talupojad. Aiavili andis lisasissetulekut. Ärkamisajal kuulus aed juba eduka kodu juurde, sõjaeelses Eesti Vabariigis suunasid aiakujundust rahvuslik uhkus ja kodukaunistamisliikumine. Nõukogude ajal sai õueaiamaal või aianduskooperatiivi krundil tunda end peremehena oma maal. Need kõik on meie koduaia arenguloo eri tahud. Autor vaatab, kuidas majanduslikud ja poliitilised olud ning aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund on meie aedade ilmet muutnud ja mida on aed inimestele tähendanud. Lisaks trükis ilmunud allikatele on Anneli Banner kirjutades kasutanud mitmete muuseumide ja arhiivide materjale ning välitöödel kogutud teavet.
Anneli Banner (s 1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli botaanikuna (1993). EPMÜ aianduse instituudis lõpetas ta magistriõppe 1997. aastal. Alates 1998 töötab Eesti Vabaõhumuuseumis, ametinimesid on tal seal olnud mitu: aednik, aiakuraator, püsinäituse kuraator. Ta on korraldanud pärandit väärtustavaid aiapäevi ning tema hoole all on muuseumi talude juurde rajatud ajastukohaseid aianurki. 2018. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kultuurikorralduse erialal magistritöö «Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aiapärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides».
| Tootekood | R0280646 |
|---|---|
| Aasta | 2019 |
| Autor | Anneli Banner |
| Kirjastus | Hea Lugu |
| Kujundaja | Linda Liblikas |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 272 |
| EAN | 9789949673360 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | inimene ja loodus, aiandus, Eesti eile ja täna |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.