Alice

Sel aastal saab Lewis Carrolli ajatu Alice juba 150-aastaseks. Sellest hoolimata pole Alice vajunud unustustehõlma, vaid vastupidi, temast pajatavad raamatud pakuvad siiani lugemislusti ja fantaasiat ergutavaid jutte nii lastele kui ka täiskasvanutele ning hulgaliselt uurimismaterjali kirjandusteadlastele, kes kiht kihi haaval püüavad paljastada Alice’i imeliste seikluste tagamaid. Kuid Alice’i-raamatute populaarsus peitubki tõenäoliselt selles, et Carroll on suutnud luua niivõrd põimunud fantaasiamaailma, mis iga lugemiskorraga paljastab uue kihi, mida me enne tähele ei pannudki, tuletades meile meelde, et «me oleme kõik ogarad», ja õpetades, et «eile olime hoopis teistsugused kui täna».

Alice’i juubeli puhul väljaantav kogumik sisaldab raamatuid «Alice Imedemaal» ning «Peeglitagusel maal ja mida Alice sealt leidis», aga ka kirjastus Macmillani arhiivil põhinevat põnevat faktikogu, mis pajatab loo sellest, kuidas Carrolli jutustused jõudsid raamatukaante vahele. Samuti on kogumik rikastatud Carrolli südamlike pöördumistega lugejate poole ja raamatu «Peeglitagusel maal ja mida Alice sealt leidis» trükiversioonist välja jäänud peatükiga.

Keegi ei suudaks ette kujutada Alice’i-raamatuid ilma Sir John Tennieli algupäraste illustratsioonideta. Käesolevas kaunis kogumikus on neile värvi lisanud Harry Theaker ja Diz Wallis, säilitades Tennieli terava pliiatsitõmbe. Tulemus on kaunis ja nagu kirjutab Philip Pullman oma eessõnas, on «mängukaardid pealegi erksavärvilised ja Punane Kuninganna näeb märksa ilmekam välja punases kui hallis».