Urmas Roht
90 vahtrat
232-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Penikoorem 2022
Vahtrad ei jäta kedagi külmaks, kui on sügis ja puudpõõsad rüütavad endid kirjeldamatusse värvide pillerkaari. Mida päikeselisem ja kargem sügis, seda enam lõkendavad puud.
Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada. Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150. Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias sügiseti võiks valitseda. Seni pole vähemasti vahtrate kollektsioneerimisega Eestis ülearu palju inimesi tegelenud. 3…5 vahtraliiki-sorti on koduaias üsna paljudel, aga paarikümne eri vahtraliigisordi omanikke on lugeda ühe käe sõrmedel. Seda enam on heameel teada, et Saaremaa mees Ants Mets on kindlasti ühe rikkalikuma vahtrakollektsiooni rajaja ja omanik kogu Euroopas. Kuidas ta seda kõike jõudnud on, jääb vaid mõistatada. Siinkohal suur tänu autori poolt Antsule ja jätkugu tal edaspidiseks raugematut indu oma lemmikutega tegelemiseks.
Muidugi on üsna suured kollektsioonid ka meie botaanikaaedades, köites sügisel ehk enamgi pilke kui suvel. Lisaks on päris mitmeid kollektsionääre, kelle vahtrakollektsioonid on muljetavaldavad.
Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad. Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus, mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse.
Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtrapuistu, kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta, kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada. Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida meil kasvatada, jätkub kõigile.
Urmas Roht
Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada. Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150. Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias sügiseti võiks valitseda. Seni pole vähemasti vahtrate kollektsioneerimisega Eestis ülearu palju inimesi tegelenud. 3…5 vahtraliiki-sorti on koduaias üsna paljudel, aga paarikümne eri vahtraliigisordi omanikke on lugeda ühe käe sõrmedel. Seda enam on heameel teada, et Saaremaa mees Ants Mets on kindlasti ühe rikkalikuma vahtrakollektsiooni rajaja ja omanik kogu Euroopas. Kuidas ta seda kõike jõudnud on, jääb vaid mõistatada. Siinkohal suur tänu autori poolt Antsule ja jätkugu tal edaspidiseks raugematut indu oma lemmikutega tegelemiseks.
Muidugi on üsna suured kollektsioonid ka meie botaanikaaedades, köites sügisel ehk enamgi pilke kui suvel. Lisaks on päris mitmeid kollektsionääre, kelle vahtrakollektsioonid on muljetavaldavad.
Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad. Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus, mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse.
Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtrapuistu, kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta, kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada. Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida meil kasvatada, jätkub kõigile.
Urmas Roht
Alates
27,00 €
Vahtrad ei jäta kedagi külmaks, kui on sügis ja puudpõõsad rüütavad endid kirjeldamatusse värvide pillerkaari. Mida päikeselisem ja kargem sügis, seda enam lõkendavad puud.
Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada. Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150. Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias sügiseti võiks valitseda. Seni pole vähemasti vahtrate kollektsioneerimisega Eestis ülearu palju inimesi tegelenud. 3…5 vahtraliiki-sorti on koduaias üsna paljudel, aga paarikümne eri vahtraliigisordi omanikke on lugeda ühe käe sõrmedel. Seda enam on heameel teada, et Saaremaa mees Ants Mets on kindlasti ühe rikkalikuma vahtrakollektsiooni rajaja ja omanik kogu Euroopas. Kuidas ta seda kõike jõudnud on, jääb vaid mõistatada. Siinkohal suur tänu autori poolt Antsule ja jätkugu tal edaspidiseks raugematut indu oma lemmikutega tegelemiseks.
Muidugi on üsna suured kollektsioonid ka meie botaanikaaedades, köites sügisel ehk enamgi pilke kui suvel. Lisaks on päris mitmeid kollektsionääre, kelle vahtrakollektsioonid on muljetavaldavad.
Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad. Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus, mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse.
Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtrapuistu, kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta, kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada. Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida meil kasvatada, jätkub kõigile.
Urmas Roht
Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada. Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150. Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias sügiseti võiks valitseda. Seni pole vähemasti vahtrate kollektsioneerimisega Eestis ülearu palju inimesi tegelenud. 3…5 vahtraliiki-sorti on koduaias üsna paljudel, aga paarikümne eri vahtraliigisordi omanikke on lugeda ühe käe sõrmedel. Seda enam on heameel teada, et Saaremaa mees Ants Mets on kindlasti ühe rikkalikuma vahtrakollektsiooni rajaja ja omanik kogu Euroopas. Kuidas ta seda kõike jõudnud on, jääb vaid mõistatada. Siinkohal suur tänu autori poolt Antsule ja jätkugu tal edaspidiseks raugematut indu oma lemmikutega tegelemiseks.
Muidugi on üsna suured kollektsioonid ka meie botaanikaaedades, köites sügisel ehk enamgi pilke kui suvel. Lisaks on päris mitmeid kollektsionääre, kelle vahtrakollektsioonid on muljetavaldavad.
Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad. Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus, mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse.
Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtrapuistu, kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta, kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada. Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida meil kasvatada, jätkub kõigile.
Urmas Roht
| Tootekood | R0290015 |
|---|---|
| Aasta | 2022 |
| Autor | Urmas Roht |
| Kirjastus | Penikoorem |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 232 |
| EAN | 9789949734399 |
| Keel | eesti |
| Teema | inimene ja loodus, aiandus |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.