Linnaloom. Urban animal
255-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat (eesti ja inglise keeles) sarjast Tallinna Linnamuuseumi Toimetised
Toimetiste teine number kannab pealkirja «Linnaloom«, ajendatult Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos«.
Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos«. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati pühendada muuseumi artiklikogumik seekord tervenisti samale teemaderingile, artiklid avavad erinevaid külgi looma ja inimese ajaloolisest kooseksisteerimisest linnaruumis.
Kogumiku 11 artiklit jagunevad kolme teemagruppi, milleks on arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur. Peamiselt keskendutakse Tallinna materjalidele.
Linnaloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna võimaldavad kindlaks teha, mis loomi ja kui palju linnas on peetud, kes linnas on elutsenud, ning teha oletusi nende väljanägemise ja vanuse kohta. Tallinna kesk- ja varauusaegseid luuleide analüüsitakse Lembi Lõugase ja Liina Maldre artiklis. Artikkel Tartu keskaegsetest luuleidudest (Arvi Haak, Eve Rannamäe, Freydis Ehrlich) annab võimaluse ka mõlema linna keskaegse ainese võrdluseks. Luuleidude määramise ning uusaegse hügieeni teemadest räägivad kogumikus Heidi Luige, Kalmer Mäeorg ja Liina Maldre. Tallinna Linnamuuseumi linnumotiividega arheoloogiliste klaasileidude dateerimisest kirjutab Monika Reppo.
Mitmed kogumiku artiklid toetuvad Tallinna Linnaarhiivi rikkalikule arhiivimaterjalile, eriti tänuväärne materjal on linlaste pärandiloendid. Triin Kröönström analüüsib varaloenditele toetudes koduloomade pidamist linlase majapidamises 17. sajandil. Keda, kui palju ja mis oludes peeti aga linnamõisates, räägib Inna Põltsam-Jürjo artikkel. Karusnahk on ammustest aegadest olnud luksuskaup ja prestiiži näitaja. Mis sorti karusnahkadega kaunistas end varauusaegne linlane ja kuidas see seostus tolleaegsete luksusmäärustega, räägib Astrid Wendel-Hanseni artikkel. Saame ka teada, mis laadi eksootilisi materjale võis leida 17. sajandi linlase kodus (Pia Ehasalu).
Kogumikus tuleb juttu ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel (Risto Paju), Valdemar II legendi seostest 16.–19. sajandi eripäraste hirvejalgpokaalide ja Tallinna rae verdüüridega (Kerttu Palginõmm) ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast (Merike Kurisoo).
Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos«. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati pühendada muuseumi artiklikogumik seekord tervenisti samale teemaderingile, artiklid avavad erinevaid külgi looma ja inimese ajaloolisest kooseksisteerimisest linnaruumis.
Kogumiku 11 artiklit jagunevad kolme teemagruppi, milleks on arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur. Peamiselt keskendutakse Tallinna materjalidele.
Linnaloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna võimaldavad kindlaks teha, mis loomi ja kui palju linnas on peetud, kes linnas on elutsenud, ning teha oletusi nende väljanägemise ja vanuse kohta. Tallinna kesk- ja varauusaegseid luuleide analüüsitakse Lembi Lõugase ja Liina Maldre artiklis. Artikkel Tartu keskaegsetest luuleidudest (Arvi Haak, Eve Rannamäe, Freydis Ehrlich) annab võimaluse ka mõlema linna keskaegse ainese võrdluseks. Luuleidude määramise ning uusaegse hügieeni teemadest räägivad kogumikus Heidi Luige, Kalmer Mäeorg ja Liina Maldre. Tallinna Linnamuuseumi linnumotiividega arheoloogiliste klaasileidude dateerimisest kirjutab Monika Reppo.
Mitmed kogumiku artiklid toetuvad Tallinna Linnaarhiivi rikkalikule arhiivimaterjalile, eriti tänuväärne materjal on linlaste pärandiloendid. Triin Kröönström analüüsib varaloenditele toetudes koduloomade pidamist linlase majapidamises 17. sajandil. Keda, kui palju ja mis oludes peeti aga linnamõisates, räägib Inna Põltsam-Jürjo artikkel. Karusnahk on ammustest aegadest olnud luksuskaup ja prestiiži näitaja. Mis sorti karusnahkadega kaunistas end varauusaegne linlane ja kuidas see seostus tolleaegsete luksusmäärustega, räägib Astrid Wendel-Hanseni artikkel. Saame ka teada, mis laadi eksootilisi materjale võis leida 17. sajandi linlase kodus (Pia Ehasalu).
Kogumikus tuleb juttu ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel (Risto Paju), Valdemar II legendi seostest 16.–19. sajandi eripäraste hirvejalgpokaalide ja Tallinna rae verdüüridega (Kerttu Palginõmm) ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast (Merike Kurisoo).
Alates
14,00 €
Toimetiste teine number kannab pealkirja «Linnaloom«, ajendatult Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos«.
Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos«. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati pühendada muuseumi artiklikogumik seekord tervenisti samale teemaderingile, artiklid avavad erinevaid külgi looma ja inimese ajaloolisest kooseksisteerimisest linnaruumis.
Kogumiku 11 artiklit jagunevad kolme teemagruppi, milleks on arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur. Peamiselt keskendutakse Tallinna materjalidele.
Linnaloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna võimaldavad kindlaks teha, mis loomi ja kui palju linnas on peetud, kes linnas on elutsenud, ning teha oletusi nende väljanägemise ja vanuse kohta. Tallinna kesk- ja varauusaegseid luuleide analüüsitakse Lembi Lõugase ja Liina Maldre artiklis. Artikkel Tartu keskaegsetest luuleidudest (Arvi Haak, Eve Rannamäe, Freydis Ehrlich) annab võimaluse ka mõlema linna keskaegse ainese võrdluseks. Luuleidude määramise ning uusaegse hügieeni teemadest räägivad kogumikus Heidi Luige, Kalmer Mäeorg ja Liina Maldre. Tallinna Linnamuuseumi linnumotiividega arheoloogiliste klaasileidude dateerimisest kirjutab Monika Reppo.
Mitmed kogumiku artiklid toetuvad Tallinna Linnaarhiivi rikkalikule arhiivimaterjalile, eriti tänuväärne materjal on linlaste pärandiloendid. Triin Kröönström analüüsib varaloenditele toetudes koduloomade pidamist linlase majapidamises 17. sajandil. Keda, kui palju ja mis oludes peeti aga linnamõisates, räägib Inna Põltsam-Jürjo artikkel. Karusnahk on ammustest aegadest olnud luksuskaup ja prestiiži näitaja. Mis sorti karusnahkadega kaunistas end varauusaegne linlane ja kuidas see seostus tolleaegsete luksusmäärustega, räägib Astrid Wendel-Hanseni artikkel. Saame ka teada, mis laadi eksootilisi materjale võis leida 17. sajandi linlase kodus (Pia Ehasalu).
Kogumikus tuleb juttu ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel (Risto Paju), Valdemar II legendi seostest 16.–19. sajandi eripäraste hirvejalgpokaalide ja Tallinna rae verdüüridega (Kerttu Palginõmm) ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast (Merike Kurisoo).
Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos«. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati pühendada muuseumi artiklikogumik seekord tervenisti samale teemaderingile, artiklid avavad erinevaid külgi looma ja inimese ajaloolisest kooseksisteerimisest linnaruumis.
Kogumiku 11 artiklit jagunevad kolme teemagruppi, milleks on arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur. Peamiselt keskendutakse Tallinna materjalidele.
Linnaloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna võimaldavad kindlaks teha, mis loomi ja kui palju linnas on peetud, kes linnas on elutsenud, ning teha oletusi nende väljanägemise ja vanuse kohta. Tallinna kesk- ja varauusaegseid luuleide analüüsitakse Lembi Lõugase ja Liina Maldre artiklis. Artikkel Tartu keskaegsetest luuleidudest (Arvi Haak, Eve Rannamäe, Freydis Ehrlich) annab võimaluse ka mõlema linna keskaegse ainese võrdluseks. Luuleidude määramise ning uusaegse hügieeni teemadest räägivad kogumikus Heidi Luige, Kalmer Mäeorg ja Liina Maldre. Tallinna Linnamuuseumi linnumotiividega arheoloogiliste klaasileidude dateerimisest kirjutab Monika Reppo.
Mitmed kogumiku artiklid toetuvad Tallinna Linnaarhiivi rikkalikule arhiivimaterjalile, eriti tänuväärne materjal on linlaste pärandiloendid. Triin Kröönström analüüsib varaloenditele toetudes koduloomade pidamist linlase majapidamises 17. sajandil. Keda, kui palju ja mis oludes peeti aga linnamõisates, räägib Inna Põltsam-Jürjo artikkel. Karusnahk on ammustest aegadest olnud luksuskaup ja prestiiži näitaja. Mis sorti karusnahkadega kaunistas end varauusaegne linlane ja kuidas see seostus tolleaegsete luksusmäärustega, räägib Astrid Wendel-Hanseni artikkel. Saame ka teada, mis laadi eksootilisi materjale võis leida 17. sajandi linlase kodus (Pia Ehasalu).
Kogumikus tuleb juttu ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel (Risto Paju), Valdemar II legendi seostest 16.–19. sajandi eripäraste hirvejalgpokaalide ja Tallinna rae verdüüridega (Kerttu Palginõmm) ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast (Merike Kurisoo).
| Tootekood | R0288814 |
|---|---|
| Aasta | 2022 |
| Sari | Tallinna Linnamuuseumi Toimetised |
| Kirjastus | Tallinna Linnamuuseum |
| Kujundaja | Anne Järvpõld |
| Koostaja | Pia Ehasalu |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 255 |
| EAN | 9789916956731 |
| Ümbris | ei |
| ISSN | 26137895 |
| Keel | inglise , eesti |
| Teema | Eesti eile ja täna |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.