Stefan Gužvica
Before Tito
The Communist Party of Yugoslavia during the great purge (1936–1940)
224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat (inglise keeles) sarjast Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora
TLÜ kirjastus 2020
Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Selle ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil oma surmani 1980. aastal.
Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos.
Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Selle asemel et keskenduda ainult Titole, näitab Gužvica, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati.
Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.
The time of the Great Purge in the Soviet Union has been one of the most controversial and under-researched periods in the history of the Communist Party of Yugoslavia (KPJ). Secrecy has surrounded it because of the executions of most leading members of the party from the interwar era, while its appeal lies in the fact that, at the end of this period in 1939, Josip Broz Tito became the party general secretary, a post he would hold until his death in 1980.
Using newly-available archival sources from Moscow, Stefan Gužvica offers the first academic and systematic analysis of this crucial formative period in the history of the KPJ. He presents, in great detail, the downfall of Milan Gorkić, who led the party before Tito, as well as his closest colleagues and rivals, most of whom were swept away in the Purge, such as Ivan Gržetić, Vladimir Ćopić, and Stjepan Cvijić. Rather than focusing on Tito alone, Gužvica shows that the Comintern considered a wide array of candidates from the Yugoslav party, including Kamilo Horvatin, Ivo Marić, and Petko Miletić, before settling for Tito in early 1939.
Gužvica explains the reasons of Tito´s success, examines the policies and failures of his rivals, and pays particular attention to the long-term consequences of Tito´s appointment, culminating in the Soviet-Yugoslav split of 1948.
Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos.
Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Selle asemel et keskenduda ainult Titole, näitab Gužvica, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati.
Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.
The time of the Great Purge in the Soviet Union has been one of the most controversial and under-researched periods in the history of the Communist Party of Yugoslavia (KPJ). Secrecy has surrounded it because of the executions of most leading members of the party from the interwar era, while its appeal lies in the fact that, at the end of this period in 1939, Josip Broz Tito became the party general secretary, a post he would hold until his death in 1980.
Using newly-available archival sources from Moscow, Stefan Gužvica offers the first academic and systematic analysis of this crucial formative period in the history of the KPJ. He presents, in great detail, the downfall of Milan Gorkić, who led the party before Tito, as well as his closest colleagues and rivals, most of whom were swept away in the Purge, such as Ivan Gržetić, Vladimir Ćopić, and Stjepan Cvijić. Rather than focusing on Tito alone, Gužvica shows that the Comintern considered a wide array of candidates from the Yugoslav party, including Kamilo Horvatin, Ivo Marić, and Petko Miletić, before settling for Tito in early 1939.
Gužvica explains the reasons of Tito´s success, examines the policies and failures of his rivals, and pays particular attention to the long-term consequences of Tito´s appointment, culminating in the Soviet-Yugoslav split of 1948.
Alates
21,00 €
Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Selle ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil oma surmani 1980. aastal.
Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos.
Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Selle asemel et keskenduda ainult Titole, näitab Gužvica, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati.
Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.
The time of the Great Purge in the Soviet Union has been one of the most controversial and under-researched periods in the history of the Communist Party of Yugoslavia (KPJ). Secrecy has surrounded it because of the executions of most leading members of the party from the interwar era, while its appeal lies in the fact that, at the end of this period in 1939, Josip Broz Tito became the party general secretary, a post he would hold until his death in 1980.
Using newly-available archival sources from Moscow, Stefan Gužvica offers the first academic and systematic analysis of this crucial formative period in the history of the KPJ. He presents, in great detail, the downfall of Milan Gorkić, who led the party before Tito, as well as his closest colleagues and rivals, most of whom were swept away in the Purge, such as Ivan Gržetić, Vladimir Ćopić, and Stjepan Cvijić. Rather than focusing on Tito alone, Gužvica shows that the Comintern considered a wide array of candidates from the Yugoslav party, including Kamilo Horvatin, Ivo Marić, and Petko Miletić, before settling for Tito in early 1939.
Gužvica explains the reasons of Tito´s success, examines the policies and failures of his rivals, and pays particular attention to the long-term consequences of Tito´s appointment, culminating in the Soviet-Yugoslav split of 1948.
Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos.
Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Selle asemel et keskenduda ainult Titole, näitab Gužvica, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati.
Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.
The time of the Great Purge in the Soviet Union has been one of the most controversial and under-researched periods in the history of the Communist Party of Yugoslavia (KPJ). Secrecy has surrounded it because of the executions of most leading members of the party from the interwar era, while its appeal lies in the fact that, at the end of this period in 1939, Josip Broz Tito became the party general secretary, a post he would hold until his death in 1980.
Using newly-available archival sources from Moscow, Stefan Gužvica offers the first academic and systematic analysis of this crucial formative period in the history of the KPJ. He presents, in great detail, the downfall of Milan Gorkić, who led the party before Tito, as well as his closest colleagues and rivals, most of whom were swept away in the Purge, such as Ivan Gržetić, Vladimir Ćopić, and Stjepan Cvijić. Rather than focusing on Tito alone, Gužvica shows that the Comintern considered a wide array of candidates from the Yugoslav party, including Kamilo Horvatin, Ivo Marić, and Petko Miletić, before settling for Tito in early 1939.
Gužvica explains the reasons of Tito´s success, examines the policies and failures of his rivals, and pays particular attention to the long-term consequences of Tito´s appointment, culminating in the Soviet-Yugoslav split of 1948.
| Tootekood | R0287272 |
|---|---|
| Aasta | 2020 |
| Autor | Stefan Gužvica |
| Sari | Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora |
| Kirjastus | TLÜ kirjastus |
| Kujundaja | Sirje Ratso |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 224 |
| EAN | 9789985588765 |
| Ümbris | ei |
| ISSN | 2228026x |
| Keel | inglise |
| Teema | ettevõtted, organisatsioonid, asutused, maailma ajalugu |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.