Pentti Linkola
Teisitimõtleja märkmed
96-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Linkola (1932-2020), Helsingi ülikooli rektori poeg, kalur, metsfilosoof ja linnu-uurija, on kahel korral valitud Soome kümne mõjukama mõtleja ning saja kõigi aegade suurima soomlase hulka. Ta oli tsivilisatsioonikriitik, kes elas nii, nagu õpetas.
Linkola kirjutab absurdsetest, loomu-vastastest olukordadest, kus inimene on kaugenenud loodusest ja muutunud rumalaks ning pimedaks. See inimene vaatab välja autoaknast, kust paistab piisavalt rohelust, mida ta ekslikult metsaks peab.
Veel jutustab Linkola pimestavalt ilusast ja kultuurihuvist pakatavast linnanaisest, kes teab iga kalorit toiduaines, toitub idudest, on püsikliendiks ujulas ning «pakub lollikstegevalt maitsvat salatit». Ja millest kõik ta ka osa ei võta! Ent kes on need, kes kogu seda toredust ülal peavad?
Tutvustus kirjastuselt:
Mõtleja ei usu enam tõsiselt, et inimese ekspansiooni saab veel peatada, et meil üleüldse on veel mingit lootust. Üle piiri on juba mindud. Maailma lõpp on juba olnud. Aga me kaotame viimsegi väärikuse, kui me ei suuda kavandada eufemismidest vaba ühiskondlikku programmi, mille abil oleks võinud tagada elu jätkumise Maal.
Just see väärikuse kaotamise küsimus puudutab mind väga isiklikult. Me võiksime loobuda vähemalt ilmselgest enesepettusest ja valetamisest. Aga meile räägitakse punastamata, et kliima soojenemise vastu võitlemiseks tuleb kõigepealt lasta metsatäis süsinikku vastu taevast. Ausam ja väärikam oleks nafta ilusti lõpuni põletada ja siis välja surra või tagasi kiviaega minna.
Kaido Kama
Pentti Linkola eiras kõiki tänapäevaseid mõtlemise ja unistamise reegleid. Linkola oli mõistatus, viimane suur Põhjala Pessimist.
Valdur Mikita
Kardan, et olen nakatunud Linkola pessimismi ilma tema jõulise kireta kutsuda kedagi üles kaitsma, relv käes, elu Maal.
Rein Kuresoo, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist
Usun, et Linkola on igale globaalpohmeluse põdejale kainestav lugemine. Samas ka omal kummalisel moel lohutav ‒ nagu hingepalve.
Kaupo Vipp, raamatute «Globaalpohmelus» ja «Globaalravitsus» autor
Viimasel ajal tundub mulle aina enam, et Linkolal on õigus. Vähemalt on ta inimene, kes räägib kõige olulisemast.
Jaan Kaplinski
Linkola kirjutab absurdsetest, loomu-vastastest olukordadest, kus inimene on kaugenenud loodusest ja muutunud rumalaks ning pimedaks. See inimene vaatab välja autoaknast, kust paistab piisavalt rohelust, mida ta ekslikult metsaks peab.
Veel jutustab Linkola pimestavalt ilusast ja kultuurihuvist pakatavast linnanaisest, kes teab iga kalorit toiduaines, toitub idudest, on püsikliendiks ujulas ning «pakub lollikstegevalt maitsvat salatit». Ja millest kõik ta ka osa ei võta! Ent kes on need, kes kogu seda toredust ülal peavad?
Tutvustus kirjastuselt:
Mõtleja ei usu enam tõsiselt, et inimese ekspansiooni saab veel peatada, et meil üleüldse on veel mingit lootust. Üle piiri on juba mindud. Maailma lõpp on juba olnud. Aga me kaotame viimsegi väärikuse, kui me ei suuda kavandada eufemismidest vaba ühiskondlikku programmi, mille abil oleks võinud tagada elu jätkumise Maal.
Just see väärikuse kaotamise küsimus puudutab mind väga isiklikult. Me võiksime loobuda vähemalt ilmselgest enesepettusest ja valetamisest. Aga meile räägitakse punastamata, et kliima soojenemise vastu võitlemiseks tuleb kõigepealt lasta metsatäis süsinikku vastu taevast. Ausam ja väärikam oleks nafta ilusti lõpuni põletada ja siis välja surra või tagasi kiviaega minna.
Kaido Kama
Pentti Linkola eiras kõiki tänapäevaseid mõtlemise ja unistamise reegleid. Linkola oli mõistatus, viimane suur Põhjala Pessimist.
Valdur Mikita
Kardan, et olen nakatunud Linkola pessimismi ilma tema jõulise kireta kutsuda kedagi üles kaitsma, relv käes, elu Maal.
Rein Kuresoo, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist
Usun, et Linkola on igale globaalpohmeluse põdejale kainestav lugemine. Samas ka omal kummalisel moel lohutav ‒ nagu hingepalve.
Kaupo Vipp, raamatute «Globaalpohmelus» ja «Globaalravitsus» autor
Viimasel ajal tundub mulle aina enam, et Linkolal on õigus. Vähemalt on ta inimene, kes räägib kõige olulisemast.
Jaan Kaplinski
Alates
18,00 €
Linkola (1932-2020), Helsingi ülikooli rektori poeg, kalur, metsfilosoof ja linnu-uurija, on kahel korral valitud Soome kümne mõjukama mõtleja ning saja kõigi aegade suurima soomlase hulka. Ta oli tsivilisatsioonikriitik, kes elas nii, nagu õpetas.
Linkola kirjutab absurdsetest, loomu-vastastest olukordadest, kus inimene on kaugenenud loodusest ja muutunud rumalaks ning pimedaks. See inimene vaatab välja autoaknast, kust paistab piisavalt rohelust, mida ta ekslikult metsaks peab.
Veel jutustab Linkola pimestavalt ilusast ja kultuurihuvist pakatavast linnanaisest, kes teab iga kalorit toiduaines, toitub idudest, on püsikliendiks ujulas ning «pakub lollikstegevalt maitsvat salatit». Ja millest kõik ta ka osa ei võta! Ent kes on need, kes kogu seda toredust ülal peavad?
Tutvustus kirjastuselt:
Mõtleja ei usu enam tõsiselt, et inimese ekspansiooni saab veel peatada, et meil üleüldse on veel mingit lootust. Üle piiri on juba mindud. Maailma lõpp on juba olnud. Aga me kaotame viimsegi väärikuse, kui me ei suuda kavandada eufemismidest vaba ühiskondlikku programmi, mille abil oleks võinud tagada elu jätkumise Maal.
Just see väärikuse kaotamise küsimus puudutab mind väga isiklikult. Me võiksime loobuda vähemalt ilmselgest enesepettusest ja valetamisest. Aga meile räägitakse punastamata, et kliima soojenemise vastu võitlemiseks tuleb kõigepealt lasta metsatäis süsinikku vastu taevast. Ausam ja väärikam oleks nafta ilusti lõpuni põletada ja siis välja surra või tagasi kiviaega minna.
Kaido Kama
Pentti Linkola eiras kõiki tänapäevaseid mõtlemise ja unistamise reegleid. Linkola oli mõistatus, viimane suur Põhjala Pessimist.
Valdur Mikita
Kardan, et olen nakatunud Linkola pessimismi ilma tema jõulise kireta kutsuda kedagi üles kaitsma, relv käes, elu Maal.
Rein Kuresoo, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist
Usun, et Linkola on igale globaalpohmeluse põdejale kainestav lugemine. Samas ka omal kummalisel moel lohutav ‒ nagu hingepalve.
Kaupo Vipp, raamatute «Globaalpohmelus» ja «Globaalravitsus» autor
Viimasel ajal tundub mulle aina enam, et Linkolal on õigus. Vähemalt on ta inimene, kes räägib kõige olulisemast.
Jaan Kaplinski
Linkola kirjutab absurdsetest, loomu-vastastest olukordadest, kus inimene on kaugenenud loodusest ja muutunud rumalaks ning pimedaks. See inimene vaatab välja autoaknast, kust paistab piisavalt rohelust, mida ta ekslikult metsaks peab.
Veel jutustab Linkola pimestavalt ilusast ja kultuurihuvist pakatavast linnanaisest, kes teab iga kalorit toiduaines, toitub idudest, on püsikliendiks ujulas ning «pakub lollikstegevalt maitsvat salatit». Ja millest kõik ta ka osa ei võta! Ent kes on need, kes kogu seda toredust ülal peavad?
Tutvustus kirjastuselt:
Mõtleja ei usu enam tõsiselt, et inimese ekspansiooni saab veel peatada, et meil üleüldse on veel mingit lootust. Üle piiri on juba mindud. Maailma lõpp on juba olnud. Aga me kaotame viimsegi väärikuse, kui me ei suuda kavandada eufemismidest vaba ühiskondlikku programmi, mille abil oleks võinud tagada elu jätkumise Maal.
Just see väärikuse kaotamise küsimus puudutab mind väga isiklikult. Me võiksime loobuda vähemalt ilmselgest enesepettusest ja valetamisest. Aga meile räägitakse punastamata, et kliima soojenemise vastu võitlemiseks tuleb kõigepealt lasta metsatäis süsinikku vastu taevast. Ausam ja väärikam oleks nafta ilusti lõpuni põletada ja siis välja surra või tagasi kiviaega minna.
Kaido Kama
Pentti Linkola eiras kõiki tänapäevaseid mõtlemise ja unistamise reegleid. Linkola oli mõistatus, viimane suur Põhjala Pessimist.
Valdur Mikita
Kardan, et olen nakatunud Linkola pessimismi ilma tema jõulise kireta kutsuda kedagi üles kaitsma, relv käes, elu Maal.
Rein Kuresoo, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist
Usun, et Linkola on igale globaalpohmeluse põdejale kainestav lugemine. Samas ka omal kummalisel moel lohutav ‒ nagu hingepalve.
Kaupo Vipp, raamatute «Globaalpohmelus» ja «Globaalravitsus» autor
Viimasel ajal tundub mulle aina enam, et Linkolal on õigus. Vähemalt on ta inimene, kes räägib kõige olulisemast.
Jaan Kaplinski
| Tootekood | R0286691 |
|---|---|
| Aasta | 2021 |
| Autor | Pentti Linkola |
| Kirjastus | Rahvusliku Ehituse Selts |
| Illustraator | Torm Parts |
| Tõlkija | Priit-Kalev Parts |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 96 |
| EAN | 9789916405949 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | inimene ja loodus, filosoofia ja loogika, ühiskond |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.