Kjell Starck
Vesa Kontiainen
Honey Aaltonen
Hurriganes
376-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
SE & JS 2021
Raamat Soome muusika absoluutsest legendist, nende kuulsaimast rokkbändist Hurriganes.
Aastatel 1971–1984 Henry «Remu» Aaltoneni vedamisel tegutsenud ja 1988 comeback'i teinud bänd esitas põhiliselt 1950.–60. aastate rokilugude cover-versioone, aga ka omaloomingut. Kui Soomes ja Rootsis nautis Hurriganes enneolematut publikumenu, siis raadio ja televisiooni vahendusel ulatus nende mõju ka raudse eesriide taha, innustades mitut Eesti muusikute põlvkonda.
Karismaatiline Hurriganes, Soome noorte ühine lemmik, tõi esinemislavadele tagasi fännihüsteeria ja hoo sellisel moel, mida Soome show-elus polnud nähtud pärast kuuekümnendate alguse popmaaniat. Nende muusikat, eluviisi ja riietust imetleti tingimusteta. Hurriganes tähendas Soomes sama, mida Elvis, Beatles või Rolling Stones laias maailmas aastaid varem. Rekordaegadel anti ühes kuus ligi 30 kontserti ning polnud harvad laupäevad, kui tuli esineda kolm korda.
Rohkete plaadistuste hulgast on edukaim 1974. aasta album «Roadrunner», mis on Soome kõikide aegade müügiedetabelis 7. kohal ja selle tuntuim lugu «Get On» võitis samal aastal ülekaalukalt rahvusvahelise European Pop Jury raadiovõistluse – seitsme Euroopa riigi raadiojaama otseülekandena korraldatud hääletuse. Tookord Hispaaniast eetrisse läinud saates muule maailmale täiesti tundmatu Hurriganesi toores kõva power'iga rock'n'roll mõjus publikule üle geograafiliste piiride. Laulule antud häältekogus üllatas eelkõige soomlasi. Hurriganesi liikmetest said soomlaste silmis omamoodi «olümpiavõitjad».
Kuna koostöö tundus lubavana, pidi bänd kiiresti keikadele minema. Et mingit tuntust polnud ollagi, tuli bändile leiutada võimalikult lööv nimi. «Midagi sellist, mis mingil määral seostub selle muusikaga, mida kavatseme esitada,» üritas Remu visandada tulevast nime. «Mitte soomekeelset, nagu Tasavallan Presidentti. Pole mingit vahet missugune, kui see vaid kuradima hästi kõlab.» Muude vanade bändide nimedes tuhnides tuli meelde instrumentaalbänd kuuekümnendatest – Johnny and The Hurricanes. Selles oli mingit seletamatut veetlust. «Hurricanes? Mida see tähendab?» imestas Remu. «See on orkaan,» kõlas vastus. «Orkaan – see on just õige!»
Hurriganes kirjutab oma nime g-ga. Häkkinen: «Hurriganes g-ga on omapärasem, ei ole millegi koopia.» Remu: «Siia on segatud veidi savo murret, kuramus. Ärre ja geesid peab nimes olema ja neid hääldatakse nii nagu kirjutatakse.»
Aastatel 1971–1984 Henry «Remu» Aaltoneni vedamisel tegutsenud ja 1988 comeback'i teinud bänd esitas põhiliselt 1950.–60. aastate rokilugude cover-versioone, aga ka omaloomingut. Kui Soomes ja Rootsis nautis Hurriganes enneolematut publikumenu, siis raadio ja televisiooni vahendusel ulatus nende mõju ka raudse eesriide taha, innustades mitut Eesti muusikute põlvkonda.
Karismaatiline Hurriganes, Soome noorte ühine lemmik, tõi esinemislavadele tagasi fännihüsteeria ja hoo sellisel moel, mida Soome show-elus polnud nähtud pärast kuuekümnendate alguse popmaaniat. Nende muusikat, eluviisi ja riietust imetleti tingimusteta. Hurriganes tähendas Soomes sama, mida Elvis, Beatles või Rolling Stones laias maailmas aastaid varem. Rekordaegadel anti ühes kuus ligi 30 kontserti ning polnud harvad laupäevad, kui tuli esineda kolm korda.
Rohkete plaadistuste hulgast on edukaim 1974. aasta album «Roadrunner», mis on Soome kõikide aegade müügiedetabelis 7. kohal ja selle tuntuim lugu «Get On» võitis samal aastal ülekaalukalt rahvusvahelise European Pop Jury raadiovõistluse – seitsme Euroopa riigi raadiojaama otseülekandena korraldatud hääletuse. Tookord Hispaaniast eetrisse läinud saates muule maailmale täiesti tundmatu Hurriganesi toores kõva power'iga rock'n'roll mõjus publikule üle geograafiliste piiride. Laulule antud häältekogus üllatas eelkõige soomlasi. Hurriganesi liikmetest said soomlaste silmis omamoodi «olümpiavõitjad».
Kuna koostöö tundus lubavana, pidi bänd kiiresti keikadele minema. Et mingit tuntust polnud ollagi, tuli bändile leiutada võimalikult lööv nimi. «Midagi sellist, mis mingil määral seostub selle muusikaga, mida kavatseme esitada,» üritas Remu visandada tulevast nime. «Mitte soomekeelset, nagu Tasavallan Presidentti. Pole mingit vahet missugune, kui see vaid kuradima hästi kõlab.» Muude vanade bändide nimedes tuhnides tuli meelde instrumentaalbänd kuuekümnendatest – Johnny and The Hurricanes. Selles oli mingit seletamatut veetlust. «Hurricanes? Mida see tähendab?» imestas Remu. «See on orkaan,» kõlas vastus. «Orkaan – see on just õige!»
Hurriganes kirjutab oma nime g-ga. Häkkinen: «Hurriganes g-ga on omapärasem, ei ole millegi koopia.» Remu: «Siia on segatud veidi savo murret, kuramus. Ärre ja geesid peab nimes olema ja neid hääldatakse nii nagu kirjutatakse.»
Alates
20,00 €
Raamat Soome muusika absoluutsest legendist, nende kuulsaimast rokkbändist Hurriganes.
Aastatel 1971–1984 Henry «Remu» Aaltoneni vedamisel tegutsenud ja 1988 comeback'i teinud bänd esitas põhiliselt 1950.–60. aastate rokilugude cover-versioone, aga ka omaloomingut. Kui Soomes ja Rootsis nautis Hurriganes enneolematut publikumenu, siis raadio ja televisiooni vahendusel ulatus nende mõju ka raudse eesriide taha, innustades mitut Eesti muusikute põlvkonda.
Karismaatiline Hurriganes, Soome noorte ühine lemmik, tõi esinemislavadele tagasi fännihüsteeria ja hoo sellisel moel, mida Soome show-elus polnud nähtud pärast kuuekümnendate alguse popmaaniat. Nende muusikat, eluviisi ja riietust imetleti tingimusteta. Hurriganes tähendas Soomes sama, mida Elvis, Beatles või Rolling Stones laias maailmas aastaid varem. Rekordaegadel anti ühes kuus ligi 30 kontserti ning polnud harvad laupäevad, kui tuli esineda kolm korda.
Rohkete plaadistuste hulgast on edukaim 1974. aasta album «Roadrunner», mis on Soome kõikide aegade müügiedetabelis 7. kohal ja selle tuntuim lugu «Get On» võitis samal aastal ülekaalukalt rahvusvahelise European Pop Jury raadiovõistluse – seitsme Euroopa riigi raadiojaama otseülekandena korraldatud hääletuse. Tookord Hispaaniast eetrisse läinud saates muule maailmale täiesti tundmatu Hurriganesi toores kõva power'iga rock'n'roll mõjus publikule üle geograafiliste piiride. Laulule antud häältekogus üllatas eelkõige soomlasi. Hurriganesi liikmetest said soomlaste silmis omamoodi «olümpiavõitjad».
Kuna koostöö tundus lubavana, pidi bänd kiiresti keikadele minema. Et mingit tuntust polnud ollagi, tuli bändile leiutada võimalikult lööv nimi. «Midagi sellist, mis mingil määral seostub selle muusikaga, mida kavatseme esitada,» üritas Remu visandada tulevast nime. «Mitte soomekeelset, nagu Tasavallan Presidentti. Pole mingit vahet missugune, kui see vaid kuradima hästi kõlab.» Muude vanade bändide nimedes tuhnides tuli meelde instrumentaalbänd kuuekümnendatest – Johnny and The Hurricanes. Selles oli mingit seletamatut veetlust. «Hurricanes? Mida see tähendab?» imestas Remu. «See on orkaan,» kõlas vastus. «Orkaan – see on just õige!»
Hurriganes kirjutab oma nime g-ga. Häkkinen: «Hurriganes g-ga on omapärasem, ei ole millegi koopia.» Remu: «Siia on segatud veidi savo murret, kuramus. Ärre ja geesid peab nimes olema ja neid hääldatakse nii nagu kirjutatakse.»
Aastatel 1971–1984 Henry «Remu» Aaltoneni vedamisel tegutsenud ja 1988 comeback'i teinud bänd esitas põhiliselt 1950.–60. aastate rokilugude cover-versioone, aga ka omaloomingut. Kui Soomes ja Rootsis nautis Hurriganes enneolematut publikumenu, siis raadio ja televisiooni vahendusel ulatus nende mõju ka raudse eesriide taha, innustades mitut Eesti muusikute põlvkonda.
Karismaatiline Hurriganes, Soome noorte ühine lemmik, tõi esinemislavadele tagasi fännihüsteeria ja hoo sellisel moel, mida Soome show-elus polnud nähtud pärast kuuekümnendate alguse popmaaniat. Nende muusikat, eluviisi ja riietust imetleti tingimusteta. Hurriganes tähendas Soomes sama, mida Elvis, Beatles või Rolling Stones laias maailmas aastaid varem. Rekordaegadel anti ühes kuus ligi 30 kontserti ning polnud harvad laupäevad, kui tuli esineda kolm korda.
Rohkete plaadistuste hulgast on edukaim 1974. aasta album «Roadrunner», mis on Soome kõikide aegade müügiedetabelis 7. kohal ja selle tuntuim lugu «Get On» võitis samal aastal ülekaalukalt rahvusvahelise European Pop Jury raadiovõistluse – seitsme Euroopa riigi raadiojaama otseülekandena korraldatud hääletuse. Tookord Hispaaniast eetrisse läinud saates muule maailmale täiesti tundmatu Hurriganesi toores kõva power'iga rock'n'roll mõjus publikule üle geograafiliste piiride. Laulule antud häältekogus üllatas eelkõige soomlasi. Hurriganesi liikmetest said soomlaste silmis omamoodi «olümpiavõitjad».
Kuna koostöö tundus lubavana, pidi bänd kiiresti keikadele minema. Et mingit tuntust polnud ollagi, tuli bändile leiutada võimalikult lööv nimi. «Midagi sellist, mis mingil määral seostub selle muusikaga, mida kavatseme esitada,» üritas Remu visandada tulevast nime. «Mitte soomekeelset, nagu Tasavallan Presidentti. Pole mingit vahet missugune, kui see vaid kuradima hästi kõlab.» Muude vanade bändide nimedes tuhnides tuli meelde instrumentaalbänd kuuekümnendatest – Johnny and The Hurricanes. Selles oli mingit seletamatut veetlust. «Hurricanes? Mida see tähendab?» imestas Remu. «See on orkaan,» kõlas vastus. «Orkaan – see on just õige!»
Hurriganes kirjutab oma nime g-ga. Häkkinen: «Hurriganes g-ga on omapärasem, ei ole millegi koopia.» Remu: «Siia on segatud veidi savo murret, kuramus. Ärre ja geesid peab nimes olema ja neid hääldatakse nii nagu kirjutatakse.»
| Tootekood | R0286689 |
|---|---|
| Aasta | 2021 |
| Autor | Kjell Starck, Vesa Kontiainen, Honey Aaltonen |
| Kirjastus | SE & JS |
| Kujundaja | Rein Seppius |
| Tõlkija | Vello Salumets |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 376 |
| EAN | 9789916963128 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | maailm, popmuusika |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.