«Mis on see pilt või sümbol, mis Kuressaare olemuse kokku võtab?» küsib Joe äkki, kui olen juba välisuksel.
Joe on New Yorgist pärit arhitekt, kes otsustas hiljuti kogu perega päriselt saarlasteks hakata.
Mõtlen pikalt. «Noh, ausalt öeldes ma ei tea. Ainult klišeed hüppavad pähe: linnus, õllekapp, kadakast võinuga…»
«No just! Mitte keegi ei tea! Ma olen linna peal kõigilt juba küsinud…» kurdab Joe. «Aga olgu, kui pilti pole, siis äkki mingi idee, mis Kuressaare eriliseks teeb?»
Arutame sealsamas ukse peal tund aega jutti. Jõuame järeldusele, et ühes on need, kes pikalt saarele pidama jäävad, sarnased: nad peavad suutma ise kõigega hakkama saada. Nagu jändrikud kadakad linnaservas tuulepealsel maal.
«Ma saan aru, et minnakse Tallinna, seal on ju äri, ja Tartus on ülikool,» ütleb Joe. «Aga mis häda pärast Kuressaarde kogu ilmast kohale tullakse?»
«Tead, Joe, mul ei ole sulle üht vastust. Aga ma kirjutan sellest parajasti raamatut, oota ära! Pealkiri on juba olemas: «Minu Kuressaare».»
«Mis on see pilt või sümbol, mis Kuressaare olemuse kokku võtab?» küsib Joe äkki, kui olen juba välisuksel.
Joe on New Yorgist pärit arhitekt, kes otsustas hiljuti kogu perega päriselt saarlasteks hakata.
Mõtlen pikalt. «Noh, ausalt öeldes ma ei tea. Ainult klišeed hüppavad pähe: linnus, õllekapp, kadakast võinuga…»
«No just! Mitte keegi ei tea! Ma olen linna peal kõigilt juba küsinud…» kurdab Joe. «Aga olgu, kui pilti pole, siis äkki mingi idee, mis Kuressaare eriliseks teeb?»
Arutame sealsamas ukse peal tund aega jutti. Jõuame järeldusele, et ühes on need, kes pikalt saarele pidama jäävad, sarnased: nad peavad suutma ise kõigega hakkama saada. Nagu jändrikud kadakad linnaservas tuulepealsel maal.
«Ma saan aru, et minnakse Tallinna, seal on ju äri, ja Tartus on ülikool,» ütleb Joe. «Aga mis häda pärast Kuressaarde kogu ilmast kohale tullakse?»
«Tead, Joe, mul ei ole sulle üht vastust. Aga ma kirjutan sellest parajasti raamatut, oota ära! Pealkiri on juba olemas: «Minu Kuressaare».»
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/minu-kuressaare374883Minu Kuressaarehttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916605660-462.jpg1717EURInStock/Kõik raamatud/Eesti eile ja täna/elulood ja mälestused/eesti«Mis on see pilt või sümbol, mis Kuressaare olemuse kokku võtab?» küsib Joe äkki, kui olen juba välisuksel.<br /><br />Joe on New Yorgist pärit arhitekt, kes otsustas hiljuti kogu perega päriselt saarlasteks hakata.<br /><br />Mõtlen pikalt. «Noh, ausalt öeldes ma ei tea. Ainult klišeed hüppavad pähe: linnus, õllekapp, kadakast võinuga…»<br /><br />«No just! Mitte keegi ei tea! Ma olen linna peal kõigilt juba küsinud…» kurdab Joe. «Aga olgu, kui pilti pole, siis äkki mingi idee, mis Kuressaare eriliseks teeb?»<br /><br />Arutame sealsamas ukse peal tund aega jutti. Jõuame järeldusele, et ühes on need, kes pikalt saarele pidama jäävad, sarnased: nad peavad suutma ise kõigega hakkama saada. Nagu jändrikud kadakad linnaservas tuulepealsel maal.<br /><br />«Ma saan aru, et minnakse Tallinna, seal on ju äri, ja Tartus on ülikool,» ütleb Joe. «Aga mis häda pärast Kuressaarde kogu ilmast kohale tullakse?»<br /><br />«Tead, Joe, mul ei ole sulle üht vastust. Aga ma kirjutan sellest parajasti raamatut, oota ära! Pealkiri on juba olemas: «Minu Kuressaare».» «Mis on see pilt või sümbol, mis Kuressaare olemuse kokku võtab?» küsib Joe äkki, kui olen juba välisuksel.<br /><br />Joe on New Yorgist pärit arhitekt, kes otsustas hiljuti kogu perega päriselt saarlasteks hakata.<br /><br />Mõtlen pikalt. «Noh, ausalt öeldes ma ei tea. Ainult klišeed hüppavad pähe: linnus, õllekapp, kadakast võinuga…»<br /><br />«No just! Mitte keegi ei tea! Ma olen linna peal kõigilt juba küsinud…» kurdab Joe. «Aga olgu, kui pilti pole, siis äkki mingi idee, mis Kuressaare eriliseks teeb?»<br /><br />Arutame sealsamas ukse peal tund aega jutti. Jõuame järeldusele, et ühes on need, kes pikalt saarele pidama jäävad, sarnased: nad peavad suutma ise kõigega hakkama saada. Nagu jändrikud kadakad linnaservas tuulepealsel maal.<br /><br />«Ma saan aru, et minnakse Tallinna, seal on ju äri, ja Tartus on ülikool,» ütleb Joe. «Aga mis häda pärast Kuressaarde kogu ilmast kohale tullakse?»<br /><br />«Tead, Joe, mul ei ole sulle üht vastust. Aga ma kirjutan sellest parajasti raamatut, oota ära! Pealkiri on juba olemas: «Minu Kuressaare».»