Vabadussõja mitu palet

590-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Rahvusarhiivi toimetised. Acta et commentationes Archivi Nationalis Estonia

Rahvusarhiiv 2020


1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise.

Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

Artiklid: Ago Pajur. Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström. Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo. Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll. Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918–1919 Merike Jürjo. Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik. Henry C. Reissar — aatemees või aferist? Urmas Salo. Punaarmee lüüasaamine Lõuna-Eestis 1919. aasta jaanuari keskel ja selle mõju olukorrale Lätis Jaak Veske. Lahingud Jõhvi vabastamiseks Eesti Vabadussõjas jaanuaris 1919 Mart Kuldkepp. Eestlased ja «eestlase vaenlased». Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal Mari-Leen Tammela. Ristilöödud töörahva nimekiri nr 11 Eesti Asutava Kogu valimistel Maie Pihlamägi. Eesti majandus Vabadussõja ajal Anna Rinaldo. Meditsiiniabi tagamisest Vabadussõjas Toivo Kikkas. Jalaväepolkude majandusülemad Vabadussõjas Jaak Pihlak. Vabadussõjas langenud Eesti ohvitseridest
Alates 24,00 €
1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise.

Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

Artiklid: Ago Pajur. Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström. Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo. Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll. Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918–1919 Merike Jürjo. Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik. Henry C. Reissar — aatemees või aferist? Urmas Salo. Punaarmee lüüasaamine Lõuna-Eestis 1919. aasta jaanuari keskel ja selle mõju olukorrale Lätis Jaak Veske. Lahingud Jõhvi vabastamiseks Eesti Vabadussõjas jaanuaris 1919 Mart Kuldkepp. Eestlased ja «eestlase vaenlased». Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal Mari-Leen Tammela. Ristilöödud töörahva nimekiri nr 11 Eesti Asutava Kogu valimistel Maie Pihlamägi. Eesti majandus Vabadussõja ajal Anna Rinaldo. Meditsiiniabi tagamisest Vabadussõjas Toivo Kikkas. Jalaväepolkude majandusülemad Vabadussõjas Jaak Pihlak. Vabadussõjas langenud Eesti ohvitseridest
Tooteinfo
Tootekood R0282707
Aasta 2020
Sari Rahvusarhiivi toimetised. Acta et commentationes Archivi Nationalis Estonia
Kirjastus Rahvusarhiiv
Kujundaja Helina Tamman
Köide pehme
Lehekülgi 590
EAN 9772585565038
Ümbris ei
ISSN 25855654
Keel eesti
Teema Eesti ajalugu

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.