Eesti tuntud taime- ja loodusravi arstiteadlase, Tartu Ülikooli professori Aili Paju kirjutised ja raamatud on olnud teerajajateks, mille abil on üles kasvanud juba mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ja hindavaid inimesi.
Selles raamatus «Kui taimed räägiksid» tutvustab ta 27 oma koduaia lemmiktaime raviomadusi ja annab nõu, kuidas neid tarvitada vitamiinirikkaks toiduks või ravimiseks.
Kuigi taimed näivad olevat kinnistatud maa külge, sarnanevad nad Karl Linné sõnul oma tundeelu poolest loomade ja inimestega. Ka antiikses Kreekas omistas filosoof Aristoteles rohelistele olenditele hinge ja tundeid. Et taimel on oma tundeelu, et tal on võime reageerida inimese rõõmule või kurbusele, seda on teadnud meie planeedi arhailine maailm aastatuhandeid.
1966. aastal kinnitas Cleve Backster valedetektori andurid filodendroni lihava varre ja lehe külge, et registreerida graafiliselt taime reaktsioone ärritajatele. Tulemused üllatasid, nüüdseks on korraldatud analoogilisi eksperimente sadu. Selgus, et taimel on mälu, et ta säilitab eneses infot, mida on võimeline jagama kõrvalolevate liigikaaslastega.
Taim, tundes ära liigikaaslase traumeerija, annab hoiatussignaale edasi ka teistele taimedele. Taime vigastades peegeldab temaga seotud aparatuuri osuti reaktsiooni, mida uurijad nimetavad taime valuks, taimel on võime «karjuda valust».
Kui taim asetati juurtpidi tulisesse vette, registreeriti taime «karjatused» graafiliselt. Taim reageerib ägedalt ka siis, kui ta läheduses vigastatakse teist orgaanilist keha.
Eesti tuntud taime- ja loodusravi arstiteadlase, Tartu Ülikooli professori Aili Paju kirjutised ja raamatud on olnud teerajajateks, mille abil on üles kasvanud juba mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ja hindavaid inimesi.
Selles raamatus «Kui taimed räägiksid» tutvustab ta 27 oma koduaia lemmiktaime raviomadusi ja annab nõu, kuidas neid tarvitada vitamiinirikkaks toiduks või ravimiseks.
Kuigi taimed näivad olevat kinnistatud maa külge, sarnanevad nad Karl Linné sõnul oma tundeelu poolest loomade ja inimestega. Ka antiikses Kreekas omistas filosoof Aristoteles rohelistele olenditele hinge ja tundeid. Et taimel on oma tundeelu, et tal on võime reageerida inimese rõõmule või kurbusele, seda on teadnud meie planeedi arhailine maailm aastatuhandeid.
1966. aastal kinnitas Cleve Backster valedetektori andurid filodendroni lihava varre ja lehe külge, et registreerida graafiliselt taime reaktsioone ärritajatele. Tulemused üllatasid, nüüdseks on korraldatud analoogilisi eksperimente sadu. Selgus, et taimel on mälu, et ta säilitab eneses infot, mida on võimeline jagama kõrvalolevate liigikaaslastega.
Taim, tundes ära liigikaaslase traumeerija, annab hoiatussignaale edasi ka teistele taimedele. Taime vigastades peegeldab temaga seotud aparatuuri osuti reaktsiooni, mida uurijad nimetavad taime valuks, taimel on võime «karjuda valust».
Kui taim asetati juurtpidi tulisesse vette, registreeriti taime «karjatused» graafiliselt. Taim reageerib ägedalt ka siis, kui ta läheduses vigastatakse teist orgaanilist keha.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/kui-taimed-räägiksid_201948258Kui taimed räägiksidhttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949735334-444_1_5.webp1717EURInStock/Kõik raamatud/tervis ja elustiil/haigused, ravi, esmaabi/Kõik raamatud/tervis ja elustiil/loodus- ja rahvameditsiinEesti tuntud taime- ja loodusravi arstiteadlase, Tartu Ülikooli professori Aili Paju kirjutised ja raamatud on olnud teerajajateks, mille abil on üles kasvanud juba mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ja hindavaid inimesi.<br /><br />Selles raamatus «Kui taimed räägiksid» tutvustab ta 27 oma koduaia lemmiktaime raviomadusi ja annab nõu, kuidas neid tarvitada vitamiinirikkaks toiduks või ravimiseks.<br /><br />Kuigi taimed näivad olevat kinnistatud maa külge, sarnanevad nad Karl Linné sõnul oma tundeelu poolest loomade ja inimestega. Ka antiikses Kreekas omistas filosoof Aristoteles rohelistele olenditele hinge ja tundeid. Et taimel on oma tundeelu, et tal on võime reageerida inimese rõõmule või kurbusele, seda on teadnud meie planeedi arhailine maailm aastatuhandeid.<br /><br />1966. aastal kinnitas Cleve Backster valedetektori andurid filodendroni lihava varre ja lehe külge, et registreerida graafiliselt taime reaktsioone ärritajatele. Tulemused üllatasid, nüüdseks on korraldatud analoogilisi eksperimente sadu. Selgus, et taimel on mälu, et ta säilitab eneses infot, mida on võimeline jagama kõrvalolevate liigikaaslastega.<br /><br />Taim, tundes ära liigikaaslase traumeerija, annab hoiatussignaale edasi ka teistele taimedele. Taime vigastades peegeldab temaga seotud aparatuuri osuti reaktsiooni, mida uurijad nimetavad taime valuks, taimel on võime «karjuda valust».<br /><br />Kui taim asetati juurtpidi tulisesse vette, registreeriti taime «karjatused» graafiliselt. Taim reageerib ägedalt ka siis, kui ta läheduses vigastatakse teist orgaanilist keha.<br /><br />Taim tunnetab elu oma tundlikul moel. Eesti tuntud taime- ja loodusravi arstiteadlase, Tartu Ülikooli professori Aili Paju kirjutised ja raamatud on olnud teerajajateks, mille abil on üles kasvanud juba mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ja hindavaid inimesi.<br /><br />Selles raamatus «Kui taimed räägiksid» tutvustab ta 27 oma koduaia lemmiktaime raviomadusi ja annab nõu, kuidas neid tarvitada vitamiinirikkaks toiduks või ravimiseks.<br /><br />Kuigi taimed näivad olevat kinnistatud maa külge, sarnanevad nad Karl Linné sõnul oma tundeelu poolest loomade ja inimestega. Ka antiikses Kreekas omistas filosoof Aristoteles rohelistele olenditele hinge ja tundeid. Et taimel on oma tundeelu, et tal on võime reageerida inimese rõõmule või kurbusele, seda on teadnud meie planeedi arhailine maailm aastatuhandeid.<br /><br />1966. aastal kinnitas Cleve Backster valedetektori andurid filodendroni lihava varre ja lehe külge, et registreerida graafiliselt taime reaktsioone ärritajatele. Tulemused üllatasid, nüüdseks on korraldatud analoogilisi eksperimente sadu. Selgus, et taimel on mälu, et ta säilitab eneses infot, mida on võimeline jagama kõrvalolevate liigikaaslastega.<br /><br />Taim, tundes ära liigikaaslase traumeerija, annab hoiatussignaale edasi ka teistele taimedele. Taime vigastades peegeldab temaga seotud aparatuuri osuti reaktsiooni, mida uurijad nimetavad taime valuks, taimel on võime «karjuda valust».<br /><br />Kui taim asetati juurtpidi tulisesse vette, registreeriti taime «karjatused» graafiliselt. Taim reageerib ägedalt ka siis, kui ta läheduses vigastatakse teist orgaanilist keha.<br /><br />Taim tunnetab elu oma tundlikul moel.