Raivo Kalamäe
Ühe kotka lend
Meenutusi Eestist, sõjateelt ja pagulusest
208-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Otto Wilhelm 2019
Raivo Kalamäe sündis 1919. aasta augustis Järvamaal ja saadeti kaitseväeliste auavalduste saatel meie hulgast ära 2018. aasta märtsis Tallinnas Jaani kirikus. Nende kahe tähise vahele mahuvad õpinguaastad Tallinna Tehnikumis, põgenemine punamobilisatsiooni eest, sõjatee 40. politseipataljoni koosseisus, vangi- ja pagulaslaagrid, 65 aastat pereelu ja aktiivset tegutsemist Austraalia eesti kogukonnas ning tegus tagasipöördumine kodumaale.
Oma mälestusi hakkas ta järeltulijaile lugemiseks süsteemselt kirja panema alles vanemas eas, kuid need tuginevad aja jooksul tehtud faktitäpsetele märkmetele. Näiteks oli sõjamälestusi võimalik taasesitada tänu sellele, et autor teenis staabis kirjutajana ja tal õnnestus oma sõjamärkmed, fotod ja dokumendid alles hoida.
Lugejal on võimalik heita pilk ühe eesti mehe ellu, kes kasvas üles 1920.–30. aastate eestimeelses maaperes, kuid veel enne täiskasvanuks saamist jäeti ilma oma riigist, sunniti minema võõrasse sõtta ja elama kodumaast kaugel. Ta töötas juhtivatel kohtadel Austraalia suurtes metallurgiaettevõtetes, kuid kõige tähtsamad teemad tema südames olid eestluse hoidmine, skautlus ja noorkotklus ning endiste rindemeeste ühendamine. Lõpuks tõid just need ta kindral Einselni nõunikuna Eestisse tagasi.
Et mitmekülgsemalt näidata autori isiksust ja täiendada tema asjalikus toonis jutustust, on raamatusse lisatud tsitaate tema artiklitest välis- ja kodu-Eesti väljaannetes ning esinemistest organisatsioonide tähtpäevadel, samuti palutud iseloomustada teda inimestel, kes olid talle lähedased.
Oma järelehüüdes ütleb Raivo Kalamäe poeg Sulev, et selliseid mehi nagu tema isa – rahulik, kohusetruu, austav, optimistlik ja hästi organiseeritud – on tänapäeva maailmas tõesti raske leida. «Neid lihtsalt enam ei vormita, sest nagu inglise keeles öeldakse – vorm on katki läinud».
Võib-olla näib lugejale, et on Raivo Kalamäed isiklikult tundmata temaga siiski kusagil kohtunud? See võis juhtuda Eesti 100. aastapäevale pühendatud fotonäitusel «Eesti läbi 100 silmapaari», milleks pildistatud portreed on kasutatud selle raamatu kaanel. Kalamäe on fotol 98aastane.
Oma mälestusi hakkas ta järeltulijaile lugemiseks süsteemselt kirja panema alles vanemas eas, kuid need tuginevad aja jooksul tehtud faktitäpsetele märkmetele. Näiteks oli sõjamälestusi võimalik taasesitada tänu sellele, et autor teenis staabis kirjutajana ja tal õnnestus oma sõjamärkmed, fotod ja dokumendid alles hoida.
Lugejal on võimalik heita pilk ühe eesti mehe ellu, kes kasvas üles 1920.–30. aastate eestimeelses maaperes, kuid veel enne täiskasvanuks saamist jäeti ilma oma riigist, sunniti minema võõrasse sõtta ja elama kodumaast kaugel. Ta töötas juhtivatel kohtadel Austraalia suurtes metallurgiaettevõtetes, kuid kõige tähtsamad teemad tema südames olid eestluse hoidmine, skautlus ja noorkotklus ning endiste rindemeeste ühendamine. Lõpuks tõid just need ta kindral Einselni nõunikuna Eestisse tagasi.
Et mitmekülgsemalt näidata autori isiksust ja täiendada tema asjalikus toonis jutustust, on raamatusse lisatud tsitaate tema artiklitest välis- ja kodu-Eesti väljaannetes ning esinemistest organisatsioonide tähtpäevadel, samuti palutud iseloomustada teda inimestel, kes olid talle lähedased.
Oma järelehüüdes ütleb Raivo Kalamäe poeg Sulev, et selliseid mehi nagu tema isa – rahulik, kohusetruu, austav, optimistlik ja hästi organiseeritud – on tänapäeva maailmas tõesti raske leida. «Neid lihtsalt enam ei vormita, sest nagu inglise keeles öeldakse – vorm on katki läinud».
Võib-olla näib lugejale, et on Raivo Kalamäed isiklikult tundmata temaga siiski kusagil kohtunud? See võis juhtuda Eesti 100. aastapäevale pühendatud fotonäitusel «Eesti läbi 100 silmapaari», milleks pildistatud portreed on kasutatud selle raamatu kaanel. Kalamäe on fotol 98aastane.
Alates
20,00 €
Raivo Kalamäe sündis 1919. aasta augustis Järvamaal ja saadeti kaitseväeliste auavalduste saatel meie hulgast ära 2018. aasta märtsis Tallinnas Jaani kirikus. Nende kahe tähise vahele mahuvad õpinguaastad Tallinna Tehnikumis, põgenemine punamobilisatsiooni eest, sõjatee 40. politseipataljoni koosseisus, vangi- ja pagulaslaagrid, 65 aastat pereelu ja aktiivset tegutsemist Austraalia eesti kogukonnas ning tegus tagasipöördumine kodumaale.
Oma mälestusi hakkas ta järeltulijaile lugemiseks süsteemselt kirja panema alles vanemas eas, kuid need tuginevad aja jooksul tehtud faktitäpsetele märkmetele. Näiteks oli sõjamälestusi võimalik taasesitada tänu sellele, et autor teenis staabis kirjutajana ja tal õnnestus oma sõjamärkmed, fotod ja dokumendid alles hoida.
Lugejal on võimalik heita pilk ühe eesti mehe ellu, kes kasvas üles 1920.–30. aastate eestimeelses maaperes, kuid veel enne täiskasvanuks saamist jäeti ilma oma riigist, sunniti minema võõrasse sõtta ja elama kodumaast kaugel. Ta töötas juhtivatel kohtadel Austraalia suurtes metallurgiaettevõtetes, kuid kõige tähtsamad teemad tema südames olid eestluse hoidmine, skautlus ja noorkotklus ning endiste rindemeeste ühendamine. Lõpuks tõid just need ta kindral Einselni nõunikuna Eestisse tagasi.
Et mitmekülgsemalt näidata autori isiksust ja täiendada tema asjalikus toonis jutustust, on raamatusse lisatud tsitaate tema artiklitest välis- ja kodu-Eesti väljaannetes ning esinemistest organisatsioonide tähtpäevadel, samuti palutud iseloomustada teda inimestel, kes olid talle lähedased.
Oma järelehüüdes ütleb Raivo Kalamäe poeg Sulev, et selliseid mehi nagu tema isa – rahulik, kohusetruu, austav, optimistlik ja hästi organiseeritud – on tänapäeva maailmas tõesti raske leida. «Neid lihtsalt enam ei vormita, sest nagu inglise keeles öeldakse – vorm on katki läinud».
Võib-olla näib lugejale, et on Raivo Kalamäed isiklikult tundmata temaga siiski kusagil kohtunud? See võis juhtuda Eesti 100. aastapäevale pühendatud fotonäitusel «Eesti läbi 100 silmapaari», milleks pildistatud portreed on kasutatud selle raamatu kaanel. Kalamäe on fotol 98aastane.
Oma mälestusi hakkas ta järeltulijaile lugemiseks süsteemselt kirja panema alles vanemas eas, kuid need tuginevad aja jooksul tehtud faktitäpsetele märkmetele. Näiteks oli sõjamälestusi võimalik taasesitada tänu sellele, et autor teenis staabis kirjutajana ja tal õnnestus oma sõjamärkmed, fotod ja dokumendid alles hoida.
Lugejal on võimalik heita pilk ühe eesti mehe ellu, kes kasvas üles 1920.–30. aastate eestimeelses maaperes, kuid veel enne täiskasvanuks saamist jäeti ilma oma riigist, sunniti minema võõrasse sõtta ja elama kodumaast kaugel. Ta töötas juhtivatel kohtadel Austraalia suurtes metallurgiaettevõtetes, kuid kõige tähtsamad teemad tema südames olid eestluse hoidmine, skautlus ja noorkotklus ning endiste rindemeeste ühendamine. Lõpuks tõid just need ta kindral Einselni nõunikuna Eestisse tagasi.
Et mitmekülgsemalt näidata autori isiksust ja täiendada tema asjalikus toonis jutustust, on raamatusse lisatud tsitaate tema artiklitest välis- ja kodu-Eesti väljaannetes ning esinemistest organisatsioonide tähtpäevadel, samuti palutud iseloomustada teda inimestel, kes olid talle lähedased.
Oma järelehüüdes ütleb Raivo Kalamäe poeg Sulev, et selliseid mehi nagu tema isa – rahulik, kohusetruu, austav, optimistlik ja hästi organiseeritud – on tänapäeva maailmas tõesti raske leida. «Neid lihtsalt enam ei vormita, sest nagu inglise keeles öeldakse – vorm on katki läinud».
Võib-olla näib lugejale, et on Raivo Kalamäed isiklikult tundmata temaga siiski kusagil kohtunud? See võis juhtuda Eesti 100. aastapäevale pühendatud fotonäitusel «Eesti läbi 100 silmapaari», milleks pildistatud portreed on kasutatud selle raamatu kaanel. Kalamäe on fotol 98aastane.
| Tootekood | R0280802 |
|---|---|
| Aasta | 2019 |
| Autor | Raivo Kalamäe |
| Kirjastus | Otto Wilhelm |
| Kujundaja | Kalle Müller |
| Koostaja | Anu Jõesaar, Ivar Jõesaar |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 208 |
| EAN | 9789949731732 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | eesti |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.