Triin Siiner
Tiina-Mall Kreem
Rahakunst ja Eesti 1918–2018. The art of money and Estonia
208-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat (eesti ja inglise keeles)
Eesti Kunstimuuseum 2018
Näitusega «Rahakunst« (01.12.2018–10.03.2019 Mikkeli muuseumis) kaasnev raamat käsitleb Eesti kunsti ja rahakunsti seoseid ning vaatleb Eesti ajalugu, identiteedi loomist ja muutumist rahatähtede ja neil kujutatud motiivide ja kunstiteoste kaudu. Pole ju raha pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol – rahatähed kõnelevad riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, riigi valitsejatest, rahvast ja enesekuvandist.
Saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha. Perioode, mil käibel on olnud päris oma Eesti raha, on seejuures olnud kolm: aastatel 1919–1927 kehtis Eesti mark ning aastatel 1928–1940 ja 1992–2010 Eesti kroon. Erinevalt okupatsiooniaegsetest Saksa markadest ja Nõukogude rubladest on alates 2011. aastast käibiv euro Eesti enda valik. Üleminek kroonilt eurole ja euroala ühtse kujundusega pangatähtede kasutuselevõtt ei toonud siiski kaasa Eesti rahakunsti hääbumist. Selle uueks lavaks said 2-eurosed mälestus- ja meenemündid, mis peegeldavad ja loovad meie identiteeti samamoodi nagu Eesti ajaloolised margad ja kroonidki.
100 aasta vaates hakkab Eesti rahade juures silma, et ikka ja jälle on pöördutud kunstiklassika poole ning enamasti just riigi ülesehituse aegadel – vabariigi esimesi marku ja taasiseseisvunud Eesti kroone kujundades. Nii on Eesti rahadele ja seeläbi ka rahakasutaja taskusse jõudnud näiteks Johann Köleri «Ketraja«, August Weizenbergi «Koit« ja «Hämarik«, Eduard Wiiralti «Viljandi maastik« ja Kristjan Raua «Kalevipoeg põrguväravas«. Lisaks valikule Eestis ajavahemikul 1918–2018 käibinud rahadest ja nende kujunduses kasutatud eesti kunstiklassikast sisaldab raamat valiku kunstnik Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale, mis on inspireeritud Eesti raha ajaloost.
Näituse ja raamatuga «Rahakunst« tähistab Eesti Pank koos Eesti Kunstimuuseumiga oma 100. aastapäeva ja teeb kummarduse Eesti rahakunstile ja kunstnikele, kelle looming on aidanud luua ja hoida Eesti rahva usaldust oma raha vastu ning mõtestada Eesti identiteeti.
Saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha. Perioode, mil käibel on olnud päris oma Eesti raha, on seejuures olnud kolm: aastatel 1919–1927 kehtis Eesti mark ning aastatel 1928–1940 ja 1992–2010 Eesti kroon. Erinevalt okupatsiooniaegsetest Saksa markadest ja Nõukogude rubladest on alates 2011. aastast käibiv euro Eesti enda valik. Üleminek kroonilt eurole ja euroala ühtse kujundusega pangatähtede kasutuselevõtt ei toonud siiski kaasa Eesti rahakunsti hääbumist. Selle uueks lavaks said 2-eurosed mälestus- ja meenemündid, mis peegeldavad ja loovad meie identiteeti samamoodi nagu Eesti ajaloolised margad ja kroonidki.
100 aasta vaates hakkab Eesti rahade juures silma, et ikka ja jälle on pöördutud kunstiklassika poole ning enamasti just riigi ülesehituse aegadel – vabariigi esimesi marku ja taasiseseisvunud Eesti kroone kujundades. Nii on Eesti rahadele ja seeläbi ka rahakasutaja taskusse jõudnud näiteks Johann Köleri «Ketraja«, August Weizenbergi «Koit« ja «Hämarik«, Eduard Wiiralti «Viljandi maastik« ja Kristjan Raua «Kalevipoeg põrguväravas«. Lisaks valikule Eestis ajavahemikul 1918–2018 käibinud rahadest ja nende kujunduses kasutatud eesti kunstiklassikast sisaldab raamat valiku kunstnik Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale, mis on inspireeritud Eesti raha ajaloost.
Näituse ja raamatuga «Rahakunst« tähistab Eesti Pank koos Eesti Kunstimuuseumiga oma 100. aastapäeva ja teeb kummarduse Eesti rahakunstile ja kunstnikele, kelle looming on aidanud luua ja hoida Eesti rahva usaldust oma raha vastu ning mõtestada Eesti identiteeti.
Alates
26,10 €
Näitusega «Rahakunst« (01.12.2018–10.03.2019 Mikkeli muuseumis) kaasnev raamat käsitleb Eesti kunsti ja rahakunsti seoseid ning vaatleb Eesti ajalugu, identiteedi loomist ja muutumist rahatähtede ja neil kujutatud motiivide ja kunstiteoste kaudu. Pole ju raha pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol – rahatähed kõnelevad riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, riigi valitsejatest, rahvast ja enesekuvandist.
Saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha. Perioode, mil käibel on olnud päris oma Eesti raha, on seejuures olnud kolm: aastatel 1919–1927 kehtis Eesti mark ning aastatel 1928–1940 ja 1992–2010 Eesti kroon. Erinevalt okupatsiooniaegsetest Saksa markadest ja Nõukogude rubladest on alates 2011. aastast käibiv euro Eesti enda valik. Üleminek kroonilt eurole ja euroala ühtse kujundusega pangatähtede kasutuselevõtt ei toonud siiski kaasa Eesti rahakunsti hääbumist. Selle uueks lavaks said 2-eurosed mälestus- ja meenemündid, mis peegeldavad ja loovad meie identiteeti samamoodi nagu Eesti ajaloolised margad ja kroonidki.
100 aasta vaates hakkab Eesti rahade juures silma, et ikka ja jälle on pöördutud kunstiklassika poole ning enamasti just riigi ülesehituse aegadel – vabariigi esimesi marku ja taasiseseisvunud Eesti kroone kujundades. Nii on Eesti rahadele ja seeläbi ka rahakasutaja taskusse jõudnud näiteks Johann Köleri «Ketraja«, August Weizenbergi «Koit« ja «Hämarik«, Eduard Wiiralti «Viljandi maastik« ja Kristjan Raua «Kalevipoeg põrguväravas«. Lisaks valikule Eestis ajavahemikul 1918–2018 käibinud rahadest ja nende kujunduses kasutatud eesti kunstiklassikast sisaldab raamat valiku kunstnik Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale, mis on inspireeritud Eesti raha ajaloost.
Näituse ja raamatuga «Rahakunst« tähistab Eesti Pank koos Eesti Kunstimuuseumiga oma 100. aastapäeva ja teeb kummarduse Eesti rahakunstile ja kunstnikele, kelle looming on aidanud luua ja hoida Eesti rahva usaldust oma raha vastu ning mõtestada Eesti identiteeti.
Saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha. Perioode, mil käibel on olnud päris oma Eesti raha, on seejuures olnud kolm: aastatel 1919–1927 kehtis Eesti mark ning aastatel 1928–1940 ja 1992–2010 Eesti kroon. Erinevalt okupatsiooniaegsetest Saksa markadest ja Nõukogude rubladest on alates 2011. aastast käibiv euro Eesti enda valik. Üleminek kroonilt eurole ja euroala ühtse kujundusega pangatähtede kasutuselevõtt ei toonud siiski kaasa Eesti rahakunsti hääbumist. Selle uueks lavaks said 2-eurosed mälestus- ja meenemündid, mis peegeldavad ja loovad meie identiteeti samamoodi nagu Eesti ajaloolised margad ja kroonidki.
100 aasta vaates hakkab Eesti rahade juures silma, et ikka ja jälle on pöördutud kunstiklassika poole ning enamasti just riigi ülesehituse aegadel – vabariigi esimesi marku ja taasiseseisvunud Eesti kroone kujundades. Nii on Eesti rahadele ja seeläbi ka rahakasutaja taskusse jõudnud näiteks Johann Köleri «Ketraja«, August Weizenbergi «Koit« ja «Hämarik«, Eduard Wiiralti «Viljandi maastik« ja Kristjan Raua «Kalevipoeg põrguväravas«. Lisaks valikule Eestis ajavahemikul 1918–2018 käibinud rahadest ja nende kujunduses kasutatud eesti kunstiklassikast sisaldab raamat valiku kunstnik Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale, mis on inspireeritud Eesti raha ajaloost.
Näituse ja raamatuga «Rahakunst« tähistab Eesti Pank koos Eesti Kunstimuuseumiga oma 100. aastapäeva ja teeb kummarduse Eesti rahakunstile ja kunstnikele, kelle looming on aidanud luua ja hoida Eesti rahva usaldust oma raha vastu ning mõtestada Eesti identiteeti.
| Tootekood | R0280158 |
|---|---|
| Aasta | 2018 |
| Autor | Triin Siiner, Tiina-Mall Kreem |
| Kirjastus | Eesti Kunstimuuseum |
| Kujundaja | Angelika Schneider |
| Tõlkija | Krista Mits |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 208 |
| EAN | 9789949485918 |
| Keel | eesti , inglise |
| Teema | Eesti eile ja täna, Eesti ajalugu |
| Fotograaf | Stanislav Stepaško |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.