Kaia Sisask

Noor-Eesti ja prantsuse vaim

180-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora

TLÜ kirjastus 2018


«Noor-Eesti ja prantsuse vaim» vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur.

Prantsusmaa nn «ilusa ajajärgu», Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas (lisaks Prantsusmaa poliitilisele autoriteedile kaasaegse demokraatia hällina) oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Prantsusmaas hakati nägema universaalsete väärtuste kandjat — kuvand, mida selle riigi ideoloogia ja kirjanduselu ka ise igati süvendasid.

Noor-Eesti ei olnud siin erand ja pigem olnuks kummaline, kui ta oleks tollasest üleüldisest kunstidiskursusest kõrvale jäänud, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa. Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega «dekadentsikultuur». See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki fin-de-siècle´i kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis.

Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis. Kuigi nooreestlaste eesmärgiks polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus diskursus siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopolitismist ja Volksgeist´ist, universalistlikest ja partikularistlikest hoiakutest. Siinne uurimus kaardistab selle segadiskursuse tekkimise dünaamikat, milles kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti.
Alates 17,00 €
«Noor-Eesti ja prantsuse vaim» vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur.

Prantsusmaa nn «ilusa ajajärgu», Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas (lisaks Prantsusmaa poliitilisele autoriteedile kaasaegse demokraatia hällina) oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Prantsusmaas hakati nägema universaalsete väärtuste kandjat — kuvand, mida selle riigi ideoloogia ja kirjanduselu ka ise igati süvendasid.

Noor-Eesti ei olnud siin erand ja pigem olnuks kummaline, kui ta oleks tollasest üleüldisest kunstidiskursusest kõrvale jäänud, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa. Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega «dekadentsikultuur». See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki fin-de-siècle´i kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis.

Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis. Kuigi nooreestlaste eesmärgiks polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus diskursus siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopolitismist ja Volksgeist´ist, universalistlikest ja partikularistlikest hoiakutest. Siinne uurimus kaardistab selle segadiskursuse tekkimise dünaamikat, milles kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti.
Tooteinfo
Tootekood R0278858
Aasta 2018
Autor Kaia Sisask
Sari Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora
Kirjastus TLÜ kirjastus
Kujundaja Sirje Ratso
Köide pehme
Lehekülgi 180
EAN 9789985588574
Ümbris ei
Keel eesti
Teema Eesti eile ja täna, kirjandusteadus ja -kriitika

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.