«LAPSEPÕLV alati lummamas meeles, / midagi taga ju nutsin ma ikka – / noorust, kui sattusin kesksesse ikka, / emakeelt, hulpides võõramaa keeles, / kodumaa kaotust, kui sinna ei saanud, / kodumaa muutunust, kui olin naasnud.»
Rein Taagepera oli 11-aastane, kui ta oma teadlasest isa käe kõrval pidi jätma kodumaa ja kodu Tartus. Võõrsil kasvas ja arenes ta läbi Saksamaa, Maroko, Kanada, Kalifornia. Viivuks siirdus ka Soome, et tajuda kodu lähedust. Seda koos oma väljavalitu Marega, kelle hiljutise kaotuse valu on sünnitanud selle luulekogu.
Füüsikust sai ühiskonnateadlane, politoloog – maailma valimissüsteemide paremaid tundjaid. Aga ka poliitik, kes ei käinud sama jalga oma rahva pagulasjuhtidega. Ta oli selleks liiga uuriv, isepäine, üllataval kombel ka väga praktiline – otsides rõhutud kodumaale kas või osalistki kergendust.
Jõudnud viimaks tagasi sünnilinna, viis ta sotsiaalteaduse õpetamise ülikoolis hoopis uuele tasemele. Ent jätkas ka poliitikuna. Ta kandideeris 1992. aastal Arnold Rüütli, Lennart Mere ja Lagle Pareki kõrval Eesti riigipeaks.
Rein Taagepera näol on tegemist üliandeka, väga tundliku kaasmaalasega, kes tajub oma maad ja rahvast ning omaenda kohta selle aegruumis õige mitmekihiliselt, rakendades kõige erinevamaid väljendusviise. Ka luulet. Tegemist on professor Rein Taagepera (85) esimese luulekoguga.
«EPITAAF. Mu riik alistus / Mu pere põgenes / Mu rahvas jäi / Hoidsin keelt / Hoidsin meelt / Naasta suutsin vaid pooleldi.»
«LAPSEPÕLV alati lummamas meeles, / midagi taga ju nutsin ma ikka – / noorust, kui sattusin kesksesse ikka, / emakeelt, hulpides võõramaa keeles, / kodumaa kaotust, kui sinna ei saanud, / kodumaa muutunust, kui olin naasnud.»
Rein Taagepera oli 11-aastane, kui ta oma teadlasest isa käe kõrval pidi jätma kodumaa ja kodu Tartus. Võõrsil kasvas ja arenes ta läbi Saksamaa, Maroko, Kanada, Kalifornia. Viivuks siirdus ka Soome, et tajuda kodu lähedust. Seda koos oma väljavalitu Marega, kelle hiljutise kaotuse valu on sünnitanud selle luulekogu.
Füüsikust sai ühiskonnateadlane, politoloog – maailma valimissüsteemide paremaid tundjaid. Aga ka poliitik, kes ei käinud sama jalga oma rahva pagulasjuhtidega. Ta oli selleks liiga uuriv, isepäine, üllataval kombel ka väga praktiline – otsides rõhutud kodumaale kas või osalistki kergendust.
Jõudnud viimaks tagasi sünnilinna, viis ta sotsiaalteaduse õpetamise ülikoolis hoopis uuele tasemele. Ent jätkas ka poliitikuna. Ta kandideeris 1992. aastal Arnold Rüütli, Lennart Mere ja Lagle Pareki kõrval Eesti riigipeaks.
Rein Taagepera näol on tegemist üliandeka, väga tundliku kaasmaalasega, kes tajub oma maad ja rahvast ning omaenda kohta selle aegruumis õige mitmekihiliselt, rakendades kõige erinevamaid väljendusviise. Ka luulet. Tegemist on professor Rein Taagepera (85) esimese luulekoguga.
«EPITAAF. Mu riik alistus / Mu pere põgenes / Mu rahvas jäi / Hoidsin keelt / Hoidsin meelt / Naasta suutsin vaid pooleldi.»
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/sinule-mõtlen-ma-harva-ja-aina203838Sinule mõtlen ma harva ja ainahttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949975655-921_2_1.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/eesti luule«LAPSEPÕLV alati lummamas meeles, / midagi taga ju nutsin ma ikka – / noorust, kui sattusin kesksesse ikka, / emakeelt, hulpides võõramaa keeles, / kodumaa kaotust, kui sinna ei saanud, / kodumaa muutunust, kui olin naasnud.»<br /><br />Rein Taagepera oli 11-aastane, kui ta oma teadlasest isa käe kõrval pidi jätma kodumaa ja kodu Tartus. Võõrsil kasvas ja arenes ta läbi Saksamaa, Maroko, Kanada, Kalifornia. Viivuks siirdus ka Soome, et tajuda kodu lähedust. Seda koos oma väljavalitu Marega, kelle hiljutise kaotuse valu on sünnitanud selle luulekogu.<br /><br />Füüsikust sai ühiskonnateadlane, politoloog – maailma valimissüsteemide paremaid tundjaid. Aga ka poliitik, kes ei käinud sama jalga oma rahva pagulasjuhtidega. Ta oli selleks liiga uuriv, isepäine, üllataval kombel ka väga praktiline – otsides rõhutud kodumaale kas või osalistki kergendust.<br /><br />Jõudnud viimaks tagasi sünnilinna, viis ta sotsiaalteaduse õpetamise ülikoolis hoopis uuele tasemele. Ent jätkas ka poliitikuna. Ta kandideeris 1992. aastal Arnold Rüütli, Lennart Mere ja Lagle Pareki kõrval Eesti riigipeaks. <br /><br />Rein Taagepera näol on tegemist üliandeka, väga tundliku kaasmaalasega, kes tajub oma maad ja rahvast ning omaenda kohta selle aegruumis õige mitmekihiliselt, rakendades kõige erinevamaid väljendusviise. Ka luulet. Tegemist on professor Rein Taagepera (85) esimese luulekoguga.<br /><br />«EPITAAF. Mu riik alistus / Mu pere põgenes / Mu rahvas jäi / Hoidsin keelt / Hoidsin meelt / Naasta suutsin vaid pooleldi.» «LAPSEPÕLV alati lummamas meeles, / midagi taga ju nutsin ma ikka – / noorust, kui sattusin kesksesse ikka, / emakeelt, hulpides võõramaa keeles, / kodumaa kaotust, kui sinna ei saanud, / kodumaa muutunust, kui olin naasnud.»<br /><br />Rein Taagepera oli 11-aastane, kui ta oma teadlasest isa käe kõrval pidi jätma kodumaa ja kodu Tartus. Võõrsil kasvas ja arenes ta läbi Saksamaa, Maroko, Kanada, Kalifornia. Viivuks siirdus ka Soome, et tajuda kodu lähedust. Seda koos oma väljavalitu Marega, kelle hiljutise kaotuse valu on sünnitanud selle luulekogu.<br /><br />Füüsikust sai ühiskonnateadlane, politoloog – maailma valimissüsteemide paremaid tundjaid. Aga ka poliitik, kes ei käinud sama jalga oma rahva pagulasjuhtidega. Ta oli selleks liiga uuriv, isepäine, üllataval kombel ka väga praktiline – otsides rõhutud kodumaale kas või osalistki kergendust.<br /><br />Jõudnud viimaks tagasi sünnilinna, viis ta sotsiaalteaduse õpetamise ülikoolis hoopis uuele tasemele. Ent jätkas ka poliitikuna. Ta kandideeris 1992. aastal Arnold Rüütli, Lennart Mere ja Lagle Pareki kõrval Eesti riigipeaks. <br /><br />Rein Taagepera näol on tegemist üliandeka, väga tundliku kaasmaalasega, kes tajub oma maad ja rahvast ning omaenda kohta selle aegruumis õige mitmekihiliselt, rakendades kõige erinevamaid väljendusviise. Ka luulet. Tegemist on professor Rein Taagepera (85) esimese luulekoguga.<br /><br />«EPITAAF. Mu riik alistus / Mu pere põgenes / Mu rahvas jäi / Hoidsin keelt / Hoidsin meelt / Naasta suutsin vaid pooleldi.»
