Märkmeid eel-dünastilisest ajastust

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

Käesoleva kogumiku lood on kirjutatud sel segaduste ajal, kui maailmas ei olnud enam ühtki turvatsooni – aastail 1969–1974. Inimesed kandsid kummalisi riideid ja olid kummaliste soengutega, suitsetasid üheskoos kummalisi aineid, lugesid ja kirjutasid kummalisi asju. Need ajastu ilmingud, mis tunduvad meile nüüd kummastavad ja tänapäeva noortele peaaegu ebareaalsed, olid loomulikult sügavama haiguse ja segaduse sümptomid. Meid oli sädelevast lootusest ilma jäetud ning inimkoosluse alused üldiselt olid puruks kistud. Rumalad liidrid tirisid meid masenduse mülkasse ja lootusetusse sõtta, mille vastu meie riigi noored mässu tõstsid, ning kogu ühiskond langes kaosesse. Meeleheitlikud uued käitumisstiilid peegeldasid sisemist meeleheidet kõigil ühiskonna tasanditel.