Kogumik jätkab sarja «Mis on jäänud jälgedesse» ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest.
Suurim laulik oli Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regilaulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik.
Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist.
Väljaannet täiendab CD «Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional Songs and Instrumental Pieces from Pärnumaa»(Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 10). Müügil eraldi.
Kogumik jätkab sarja «Mis on jäänud jälgedesse» ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest.
Suurim laulik oli Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regilaulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik.
Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist.
Väljaannet täiendab CD «Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional Songs and Instrumental Pieces from Pärnumaa»(Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 10). Müügil eraldi.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/pärnumaa-laule-ja-lugusid196976Pärnumaa laule ja lugusidhttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949586530-883_3_1.webp1717EURInStock/Kõik raamatud/muusika/rahvamuusika/Kõik raamatud/humaniora, socialia/folkloristikaKogumik jätkab sarja «Mis on jäänud jälgedesse» ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. <br /><br />Suurim laulik oli Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regilaulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. <br /><br />Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. <br /><br /><br />Väljaannet täiendab CD «Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional Songs and Instrumental Pieces from Pärnumaa»(Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 10). Müügil eraldi. Kogumik jätkab sarja «Mis on jäänud jälgedesse» ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. <br /><br />Suurim laulik oli Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regilaulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. <br /><br />Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. <br /><br /><br />Väljaannet täiendab CD «Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional Songs and Instrumental Pieces from Pärnumaa»(Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 10). Müügil eraldi.