Kirikhärra, kirikuõpetaja, pastor... Need sõnad tekitavad eestlastes mingit ebamäärast vaenu, trotsi või ängi, neid seostatakse tänini mõisasunni, võõra võimu, rahvusliku survega. Ometi ei tohiks tähelepanuta jääda töö, mida valdavalt baltisakslastest vaimulikud tegid eestlaste seas hariduse ja kirjasõna levitamiseks ning vaeste ja väetite hoolekandeks. Ka omas ajas pälvis nii mõnigi neist oma koguduse siira lugupidamise ja isegi armastuse. Vahel püsisid pastoraadid isade, poegade ja pojapoegade käes aastakümneid, lähendades neid veelgi enam kohalikule rahvale. Kiriklate roll ja tähtsus Eesti ajaloos on suuresti veel avastamata ja avamata.
See raamat jutustab kaheksast sugupõlvest Hoerschelmannidest enam kui kahesaja aasta vältel, mil nad Eestis vaimulikena töötasid. Esimesena neist saabus siia 1768. aastal ühe Tüüringi pastori poeg Ernst August Wilhelm, et hakata õpetajaks Tallinna gümnaasiumis. Sealtpeale Hoerschelmannid aina jutlustasid, ristisid, leeritasid, laulatasid, matsid, lohutasid ja jagasid lootust. Edendasid koole, õpetasid muusikat ja arendasid kohalikku ajakirjandust. Sündisid, kasvasid, armusid, abiellusid, said järglasi, vananesid, surid ja maeti ka ise, kõike seda ikka siin, Eestis. Pidasid kirikumõisaid, kuid jätkasid oma tööd ka siis, kui mõisaid enam polnud. Lõpuks tuli koos teiste baltisakslastega lahkuda, ent Hoerschelmannide kaheksandasse põlvkonda kuuluv Paul-Gerhard naasis taasiseseisvunud Eestisse, et juhtida aastatel 1996–1998 rektorina EELK Usuteaduse Instituuti ja rajada siin pastoraalseminar.
Cord Aschenbrenner on Hamburgis elav ja töötav kirjanik, ajakirjanik ning ajakirjandusõppejõud. Teos sai 2016. aastal Saksamaal maineka, Tallinnas sündinud kunstiajaloolase Georg Dehio järgi nimetatud raamatuauhinna.
Kirikhärra, kirikuõpetaja, pastor... Need sõnad tekitavad eestlastes mingit ebamäärast vaenu, trotsi või ängi, neid seostatakse tänini mõisasunni, võõra võimu, rahvusliku survega. Ometi ei tohiks tähelepanuta jääda töö, mida valdavalt baltisakslastest vaimulikud tegid eestlaste seas hariduse ja kirjasõna levitamiseks ning vaeste ja väetite hoolekandeks. Ka omas ajas pälvis nii mõnigi neist oma koguduse siira lugupidamise ja isegi armastuse. Vahel püsisid pastoraadid isade, poegade ja pojapoegade käes aastakümneid, lähendades neid veelgi enam kohalikule rahvale. Kiriklate roll ja tähtsus Eesti ajaloos on suuresti veel avastamata ja avamata.
See raamat jutustab kaheksast sugupõlvest Hoerschelmannidest enam kui kahesaja aasta vältel, mil nad Eestis vaimulikena töötasid. Esimesena neist saabus siia 1768. aastal ühe Tüüringi pastori poeg Ernst August Wilhelm, et hakata õpetajaks Tallinna gümnaasiumis. Sealtpeale Hoerschelmannid aina jutlustasid, ristisid, leeritasid, laulatasid, matsid, lohutasid ja jagasid lootust. Edendasid koole, õpetasid muusikat ja arendasid kohalikku ajakirjandust. Sündisid, kasvasid, armusid, abiellusid, said järglasi, vananesid, surid ja maeti ka ise, kõike seda ikka siin, Eestis. Pidasid kirikumõisaid, kuid jätkasid oma tööd ka siis, kui mõisaid enam polnud. Lõpuks tuli koos teiste baltisakslastega lahkuda, ent Hoerschelmannide kaheksandasse põlvkonda kuuluv Paul-Gerhard naasis taasiseseisvunud Eestisse, et juhtida aastatel 1996–1998 rektorina EELK Usuteaduse Instituuti ja rajada siin pastoraalseminar.
Cord Aschenbrenner on Hamburgis elav ja töötav kirjanik, ajakirjanik ning ajakirjandusõppejõud. Teos sai 2016. aastal Saksamaal maineka, Tallinnas sündinud kunstiajaloolase Georg Dehio järgi nimetatud raamatuauhinna.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/pastoraat196253Pastoraathttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949607310-115.webp00EUROutOfStock/ajalugu/Eesti ajalugu/elulood ja mälestused/maailm/Kõik raamatud/Eesti eile ja tänaKirikhärra, kirikuõpetaja, pastor... Need sõnad tekitavad eestlastes mingit ebamäärast vaenu, trotsi või ängi, neid seostatakse tänini mõisasunni, võõra võimu, rahvusliku survega. Ometi ei tohiks tähelepanuta jääda töö, mida valdavalt baltisakslastest vaimulikud tegid eestlaste seas hariduse ja kirjasõna levitamiseks ning vaeste ja väetite hoolekandeks. Ka omas ajas pälvis nii mõnigi neist oma koguduse siira lugupidamise ja isegi armastuse. Vahel püsisid pastoraadid isade, poegade ja pojapoegade käes aastakümneid, lähendades neid veelgi enam kohalikule rahvale. Kiriklate roll ja tähtsus Eesti ajaloos on suuresti veel avastamata ja avamata.<br /><br />See raamat jutustab kaheksast sugupõlvest Hoerschelmannidest enam kui kahesaja aasta vältel, mil nad Eestis vaimulikena töötasid. Esimesena neist saabus siia 1768. aastal ühe Tüüringi pastori poeg Ernst August Wilhelm, et hakata õpetajaks Tallinna gümnaasiumis. Sealtpeale Hoerschelmannid aina jutlustasid, ristisid, leeritasid, laulatasid, matsid, lohutasid ja jagasid lootust. Edendasid koole, õpetasid muusikat ja arendasid kohalikku ajakirjandust. Sündisid, kasvasid, armusid, abiellusid, said järglasi, vananesid, surid ja maeti ka ise, kõike seda ikka siin, Eestis. Pidasid kirikumõisaid, kuid jätkasid oma tööd ka siis, kui mõisaid enam polnud. Lõpuks tuli koos teiste baltisakslastega lahkuda, ent Hoerschelmannide kaheksandasse põlvkonda kuuluv Paul-Gerhard naasis taasiseseisvunud Eestisse, et juhtida aastatel 1996–1998 rektorina EELK Usuteaduse Instituuti ja rajada siin pastoraalseminar.<br /><br />Cord Aschenbrenner on Hamburgis elav ja töötav kirjanik, ajakirjanik ning ajakirjandusõppejõud. Teos sai 2016. aastal Saksamaal maineka, Tallinnas sündinud kunstiajaloolase Georg Dehio järgi nimetatud raamatuauhinna. Kirikhärra, kirikuõpetaja, pastor... Need sõnad tekitavad eestlastes mingit ebamäärast vaenu, trotsi või ängi, neid seostatakse tänini mõisasunni, võõra võimu, rahvusliku survega. Ometi ei tohiks tähelepanuta jääda töö, mida valdavalt baltisakslastest vaimulikud tegid eestlaste seas hariduse ja kirjasõna levitamiseks ning vaeste ja väetite hoolekandeks. Ka omas ajas pälvis nii mõnigi neist oma koguduse siira lugupidamise ja isegi armastuse. Vahel püsisid pastoraadid isade, poegade ja pojapoegade käes aastakümneid, lähendades neid veelgi enam kohalikule rahvale. Kiriklate roll ja tähtsus Eesti ajaloos on suuresti veel avastamata ja avamata.<br /><br />See raamat jutustab kaheksast sugupõlvest Hoerschelmannidest enam kui kahesaja aasta vältel, mil nad Eestis vaimulikena töötasid. Esimesena neist saabus siia 1768. aastal ühe Tüüringi pastori poeg Ernst August Wilhelm, et hakata õpetajaks Tallinna gümnaasiumis. Sealtpeale Hoerschelmannid aina jutlustasid, ristisid, leeritasid, laulatasid, matsid, lohutasid ja jagasid lootust. Edendasid koole, õpetasid muusikat ja arendasid kohalikku ajakirjandust. Sündisid, kasvasid, armusid, abiellusid, said järglasi, vananesid, surid ja maeti ka ise, kõike seda ikka siin, Eestis. Pidasid kirikumõisaid, kuid jätkasid oma tööd ka siis, kui mõisaid enam polnud. Lõpuks tuli koos teiste baltisakslastega lahkuda, ent Hoerschelmannide kaheksandasse põlvkonda kuuluv Paul-Gerhard naasis taasiseseisvunud Eestisse, et juhtida aastatel 1996–1998 rektorina EELK Usuteaduse Instituuti ja rajada siin pastoraalseminar.<br /><br />Cord Aschenbrenner on Hamburgis elav ja töötav kirjanik, ajakirjanik ning ajakirjandusõppejõud. Teos sai 2016. aastal Saksamaal maineka, Tallinnas sündinud kunstiajaloolase Georg Dehio järgi nimetatud raamatuauhinna.
