Setumaa kogumik. Setumaa kogumik. Setumaa symposium. Сетумааский сборник. Setumaaskii sbornik 6. osa

Jaanipäeva eel jõudis lugejateni järjekordne, arvult kuues Setumaa kogumik. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi, MTÜ Seto Adõr ja MTÜ Arheoloogiakeskus koostööna valminud kogumik on seekord pühendatud Eesti-poolse Setomaa kõige vanemale muuseumile – Saatse Seto Muuseumile, mis tähistas 25. juunil oma 40. sünnipäeva.

Raamatus on kaheksa artiklit kaheksalt autorilt. Nagu Setumaa kogumikele tavaks, on selleski raamatus nii üldisemaid kui ka kitsamaid teemasid käsitlevaid uurimusi. Teistega võrreldes kõige üldisem teema on võetud vaatluse alla kogumiku avaartiklis «Varjaagidest kreeklasteni. Narva-Peipsi-Velikaja-Dnepri veetee», kus Mauri Kiudsoo keskendub seni arheoloogide seas teenimatult vähest käsitlemist leidnud Eestit, sh Setomaad kõige enam mõjutanud Idatee harule. Autor analüüsib Läänemere idakaldalt avastatud viikingiaegsete aarete levikut ja nende seost tähtsamate kaubateedega ning annab ülevaate Peipsi valgalast ning Narva jõe suudmest Musta mereni kulgenud kaubatee marsruudist. Uurimuse lõpuosas arutletakse Idatee alguse küsimuste ümber.

Setumaale üldisemalt, kuid ka Saatse piirkonda silmas pidavad, on pühendatud kolm artiklit. Anu Toe artikkel «Setode kui etnilise grupi meediapresentatsioon trükimeedias aastatel 1992–2012» käsitleb Eesti-poolse Setomaa ala representatsiooni üleriigilises trükimeedias kahekümne aasta jooksul, alates iseseisvuse taastamisest kuni aastani 2012. Lähemalt vaadeldakse setode meediarepresentatsiooni, nende rahvuslikku kategoriseerimist ning eneserepresentatsiooni. Natalja Veeber annab oma artiklis «Seto teema kunstnik Renaldo Veeberi loomingus» ülevaate Renaldo Veeberi (20.07.1937–1.05.2010) rikkalikust loomingust, millest tähelepanuväärne osa on pühendatud Setomaa inimeste ja looduse kujutamisele, aga samuti setu autorite raamatute illustreerimisele. Tiiu Kunst käsitleb artiklis «Nõukogude aja mõju seto rahvarõivale» seto rahvarõivakostüümi valmistamisel ja kandmisel toimunud muutusi nõukogude perioodil ning teeb põgusa tagasivaade eelnenud muutustele rahvarõivaste arengus.

Neli artiklit käsitlevad lähemalt Saatse piirkonda. Neist omakorda üldisem on Arvis Kiristaja artikkel «Saatse piirkonna rajajoontest ajaloolisel ajal», kus vaadeldakse senisest põhjalikumalt Saatse ja selle lähema ümbruse asustust, asustuskeskusi ja asustuse arengut ajaloolisel ajal kuni tänapäevani ning püütakse eri allikatele tuginedes välja selgitada võimalikke väiksemaid piirkondi. Lisaks käsitletakse veel nulkade, kirmaste, tsässonapiirkondade ja külakogukondade temaatikat.Tea Korela annab oma artiklis «Saatse kool» ülevaate Saatse kooli kujunemisest 19. sajandi lõpus ning tegevusest 20. sajandil ja 21. sajandi algul. Kokku jõuti Saatse koolis jagada kooliharidust 111 aastat. Põhjalikumalt kirjeldatakse artiklis õppeaastaid alates 1963. aastast kuni kooli sulgemiseni 2006 ning rõhutatakse kooli tähtsust külaelus. Kahes artikli lisas on toodud Saatse kooli juhatajad ja direktorid ning seal töötanud õpetajad. Eve Ellermäe artikkel «Satserinna valla vesiveskid» käsitleb Piusa jõe alamjooksu paremkaldal, endise Satserinna (Saatse) valla territooriumil paiknenud nelja vesiveski (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Hormi) teenustöid, omandisuhteid, hoonestust ja seadmeid ennesõjaaegses Eesti Vabariigis ning veskite edasist käekäiku nõukogude ajal. Ingrid Luide artikkel «Kotelnika küla (Satserinna nulk) algus, areng ja hääbumine» annab ülevaate Setomaal, Satserinna nulgas asuva Kotelnika küla ajaloost ja aset leidnud muutustest sõltuvalt poliitilistest ja ühiskondlikest oludest. Artikli lisana on toodud etnoloog Igor Tõnuristi poolt koostatud etnograafilise materjali aineregister.

Saatse Seto Muuseumile pühendatud «Setumaa kogumik 6» on mõeldud nii erialateadlastele kui kodu-uurijatele, muuseumitöötajatele, õpetajatele, kooli- ja üliõpilastele, kõigile neile, kes tunnevad huvi Setumaa varasema ja lähiajaloo ning kultuuri vastu.