Maris Kirme
Peatükke eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat
389-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Acta Universitatis Tallinnensis. Artes
TLÜ kirjastus 2014
Vaatamata muusikakriitika tähtsusele ja selle institutsiooni küllalt tugevale positsioonile eesti ajakirjanduses juba 20. sajandi algupoolel, on selle olemust omaette uurimisobjektina vähe analüüsitud. Käesoleva raamatu autorid seadsid üldisteks eesmärkideks välja selgitada enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega, samuti kriitika poeetika paralleelselt nii eesti- kui siinse saksakeelse muusikaalase ajakirjanduskriitika põhjal.
Mõistele «muusikakriitika» on lähenetud seejuures selle sõna laiemast tähendusest lähtudes, mis võimaldab lisaks otsestele kriitilistele artiklitele vaadelda kriitikana ka teisi ajakirjanduslikke žanre: esseed, uudist, reportaaži jne. Olgugi et vaadeldud kirjutiste ajaline piiritlus on laiem ja puudutab vähem või rohkem ajavahemikku 19. keskpaigast kuni aastani 1944, langeb põhiaktsent siiski 1930. aastate kriitika käsitlemisele.
Raamat koosneb neljast osast. Esimeses tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti muusikakriitika käsitlemisel. Teises analüüsitakse valdavalt 20. sajandi esimese nelja kümnendi eestikeelses muusikakriitikas domineerinud maitseotsustusi ja maitse normeerimist, keskendudes ennekõike kolme juhtiva kriitiku – Rudolf Tobiase, Leonhard Neumani ja Karl Leichteri seisukohtadele. Kolmandas tuuakse välja 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika, kui toonase juhtiva kriitikažanri põhijooned, silmas pidades nii selle sisu kui vormi aspekte, samuti avaldamisvõimalusi. Neljandas keskendutakse siinse saksakeelse muusikakriitika institutsiooni üksikasjalisele uurimisele, võttes aluseks Eestis ilmunud ühe juhtiva päevalehe, Revalsche (Revaler) Zeitungi ja vaadeldes seda võrdlevalt 1930ndate ning Saksa okupatsiooni aastate (1942–1944) väljaannete põhjal.
Raamat kujutab endast esimest põhjalikumat ülevaadet meie muusikakriitika algusaegadest ja õitsenguperioodist enne nõukogude okupatsiooni.
Väljaanne on varustatud nimeloendi ja inglisekeelsete resümeedega.
Mõistele «muusikakriitika» on lähenetud seejuures selle sõna laiemast tähendusest lähtudes, mis võimaldab lisaks otsestele kriitilistele artiklitele vaadelda kriitikana ka teisi ajakirjanduslikke žanre: esseed, uudist, reportaaži jne. Olgugi et vaadeldud kirjutiste ajaline piiritlus on laiem ja puudutab vähem või rohkem ajavahemikku 19. keskpaigast kuni aastani 1944, langeb põhiaktsent siiski 1930. aastate kriitika käsitlemisele.
Raamat koosneb neljast osast. Esimeses tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti muusikakriitika käsitlemisel. Teises analüüsitakse valdavalt 20. sajandi esimese nelja kümnendi eestikeelses muusikakriitikas domineerinud maitseotsustusi ja maitse normeerimist, keskendudes ennekõike kolme juhtiva kriitiku – Rudolf Tobiase, Leonhard Neumani ja Karl Leichteri seisukohtadele. Kolmandas tuuakse välja 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika, kui toonase juhtiva kriitikažanri põhijooned, silmas pidades nii selle sisu kui vormi aspekte, samuti avaldamisvõimalusi. Neljandas keskendutakse siinse saksakeelse muusikakriitika institutsiooni üksikasjalisele uurimisele, võttes aluseks Eestis ilmunud ühe juhtiva päevalehe, Revalsche (Revaler) Zeitungi ja vaadeldes seda võrdlevalt 1930ndate ning Saksa okupatsiooni aastate (1942–1944) väljaannete põhjal.
Raamat kujutab endast esimest põhjalikumat ülevaadet meie muusikakriitika algusaegadest ja õitsenguperioodist enne nõukogude okupatsiooni.
Väljaanne on varustatud nimeloendi ja inglisekeelsete resümeedega.
Alates
16,00 €
Vaatamata muusikakriitika tähtsusele ja selle institutsiooni küllalt tugevale positsioonile eesti ajakirjanduses juba 20. sajandi algupoolel, on selle olemust omaette uurimisobjektina vähe analüüsitud. Käesoleva raamatu autorid seadsid üldisteks eesmärkideks välja selgitada enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega, samuti kriitika poeetika paralleelselt nii eesti- kui siinse saksakeelse muusikaalase ajakirjanduskriitika põhjal.
Mõistele «muusikakriitika» on lähenetud seejuures selle sõna laiemast tähendusest lähtudes, mis võimaldab lisaks otsestele kriitilistele artiklitele vaadelda kriitikana ka teisi ajakirjanduslikke žanre: esseed, uudist, reportaaži jne. Olgugi et vaadeldud kirjutiste ajaline piiritlus on laiem ja puudutab vähem või rohkem ajavahemikku 19. keskpaigast kuni aastani 1944, langeb põhiaktsent siiski 1930. aastate kriitika käsitlemisele.
Raamat koosneb neljast osast. Esimeses tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti muusikakriitika käsitlemisel. Teises analüüsitakse valdavalt 20. sajandi esimese nelja kümnendi eestikeelses muusikakriitikas domineerinud maitseotsustusi ja maitse normeerimist, keskendudes ennekõike kolme juhtiva kriitiku – Rudolf Tobiase, Leonhard Neumani ja Karl Leichteri seisukohtadele. Kolmandas tuuakse välja 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika, kui toonase juhtiva kriitikažanri põhijooned, silmas pidades nii selle sisu kui vormi aspekte, samuti avaldamisvõimalusi. Neljandas keskendutakse siinse saksakeelse muusikakriitika institutsiooni üksikasjalisele uurimisele, võttes aluseks Eestis ilmunud ühe juhtiva päevalehe, Revalsche (Revaler) Zeitungi ja vaadeldes seda võrdlevalt 1930ndate ning Saksa okupatsiooni aastate (1942–1944) väljaannete põhjal.
Raamat kujutab endast esimest põhjalikumat ülevaadet meie muusikakriitika algusaegadest ja õitsenguperioodist enne nõukogude okupatsiooni.
Väljaanne on varustatud nimeloendi ja inglisekeelsete resümeedega.
Mõistele «muusikakriitika» on lähenetud seejuures selle sõna laiemast tähendusest lähtudes, mis võimaldab lisaks otsestele kriitilistele artiklitele vaadelda kriitikana ka teisi ajakirjanduslikke žanre: esseed, uudist, reportaaži jne. Olgugi et vaadeldud kirjutiste ajaline piiritlus on laiem ja puudutab vähem või rohkem ajavahemikku 19. keskpaigast kuni aastani 1944, langeb põhiaktsent siiski 1930. aastate kriitika käsitlemisele.
Raamat koosneb neljast osast. Esimeses tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti muusikakriitika käsitlemisel. Teises analüüsitakse valdavalt 20. sajandi esimese nelja kümnendi eestikeelses muusikakriitikas domineerinud maitseotsustusi ja maitse normeerimist, keskendudes ennekõike kolme juhtiva kriitiku – Rudolf Tobiase, Leonhard Neumani ja Karl Leichteri seisukohtadele. Kolmandas tuuakse välja 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika, kui toonase juhtiva kriitikažanri põhijooned, silmas pidades nii selle sisu kui vormi aspekte, samuti avaldamisvõimalusi. Neljandas keskendutakse siinse saksakeelse muusikakriitika institutsiooni üksikasjalisele uurimisele, võttes aluseks Eestis ilmunud ühe juhtiva päevalehe, Revalsche (Revaler) Zeitungi ja vaadeldes seda võrdlevalt 1930ndate ning Saksa okupatsiooni aastate (1942–1944) väljaannete põhjal.
Raamat kujutab endast esimest põhjalikumat ülevaadet meie muusikakriitika algusaegadest ja õitsenguperioodist enne nõukogude okupatsiooni.
Väljaanne on varustatud nimeloendi ja inglisekeelsete resümeedega.
| Tootekood | R0211297 |
|---|---|
| Aasta | 2014 |
| Autor | Maris Kirme |
| Sari | Acta Universitatis Tallinnensis. Artes |
| Kirjastus | TLÜ kirjastus |
| Kujundaja | Sirje Ratso |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 389 |
| EAN | 9789985587812 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | muusikaajalugu ja -teooria, Eesti eile ja täna, esseistika, dokumentalistika |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.