Autor on oma fragmetaarse mõttepäeviku aluseks võtnud paari viimase aasta sündmused ja inimesed – kajasid laiemast maailmast (Norra veretöö, Jaapani maavärin), veel enam mõtisklusi meie enda kodustest asjadest, sealhulgas arutlusi linnadest, mis muutuvad tema arvates justkui inimesed, olgu tegu autori varasema kodulinna Tartu või praeguse, Tallinnaga. Aeg-ajalt laseb ta end tahtmatult kiskuda arutlustesse poliitikateemadel, muretseb maaelu soikumise pärast, räägib väärtushinnangute kiirest muutumisest, välismaise ihalusest, progressi hinnast, iseendaksjäämise targast oskusest. Sekka satub ka lühiportreid kohatud inimestest (Unt, Vahing, Oksanen, Želnin), ja meenutusi abikaasa Olev Antonist. Autor on kord empaatiline ja kaaskodanikke mõistev, kord kriipiv ja ühiskonda ümbertegev, siis aga taas iseendale ja teistele andestav.
Nii või teisiti haarab ta lugejat kaasa, sundimata teda siiski endaga kõiges nõus olema. Taolist ausat ja samas valulevat publitsistikat ei kohta just sageli.
Autor on oma fragmetaarse mõttepäeviku aluseks võtnud paari viimase aasta sündmused ja inimesed – kajasid laiemast maailmast (Norra veretöö, Jaapani maavärin), veel enam mõtisklusi meie enda kodustest asjadest, sealhulgas arutlusi linnadest, mis muutuvad tema arvates justkui inimesed, olgu tegu autori varasema kodulinna Tartu või praeguse, Tallinnaga. Aeg-ajalt laseb ta end tahtmatult kiskuda arutlustesse poliitikateemadel, muretseb maaelu soikumise pärast, räägib väärtushinnangute kiirest muutumisest, välismaise ihalusest, progressi hinnast, iseendaksjäämise targast oskusest. Sekka satub ka lühiportreid kohatud inimestest (Unt, Vahing, Oksanen, Želnin), ja meenutusi abikaasa Olev Antonist. Autor on kord empaatiline ja kaaskodanikke mõistev, kord kriipiv ja ühiskonda ümbertegev, siis aga taas iseendale ja teistele andestav.
Nii või teisiti haarab ta lugejat kaasa, sundimata teda siiski endaga kõiges nõus olema. Taolist ausat ja samas valulevat publitsistikat ei kohta just sageli.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/see-päev-ja-teine176241See päev ja teinehttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985659625-303.webp55EURInStock/ilukirjandus/esseistika, dokumentalistikaAutor on oma fragmetaarse mõttepäeviku aluseks võtnud paari viimase aasta sündmused ja inimesed – kajasid laiemast maailmast (Norra veretöö, Jaapani maavärin), veel enam mõtisklusi meie enda kodustest asjadest, sealhulgas arutlusi linnadest, mis muutuvad tema arvates justkui inimesed, olgu tegu autori varasema kodulinna Tartu või praeguse, Tallinnaga. Aeg-ajalt laseb ta end tahtmatult kiskuda arutlustesse poliitikateemadel, muretseb maaelu soikumise pärast, räägib väärtushinnangute kiirest muutumisest, välismaise ihalusest, progressi hinnast, iseendaksjäämise targast oskusest. Sekka satub ka lühiportreid kohatud inimestest (Unt, Vahing, Oksanen, Želnin), ja meenutusi abikaasa Olev Antonist. Autor on kord empaatiline ja kaaskodanikke mõistev, kord kriipiv ja ühiskonda ümbertegev, siis aga taas iseendale ja teistele andestav. <br /> <br />Nii või teisiti haarab ta lugejat kaasa, sundimata teda siiski endaga kõiges nõus olema. Taolist ausat ja samas valulevat publitsistikat ei kohta just sageli. Autor on oma fragmetaarse mõttepäeviku aluseks võtnud paari viimase aasta sündmused ja inimesed – kajasid laiemast maailmast (Norra veretöö, Jaapani maavärin), veel enam mõtisklusi meie enda kodustest asjadest, sealhulgas arutlusi linnadest, mis muutuvad tema arvates justkui inimesed, olgu tegu autori varasema kodulinna Tartu või praeguse, Tallinnaga. Aeg-ajalt laseb ta end tahtmatult kiskuda arutlustesse poliitikateemadel, muretseb maaelu soikumise pärast, räägib väärtushinnangute kiirest muutumisest, välismaise ihalusest, progressi hinnast, iseendaksjäämise targast oskusest. Sekka satub ka lühiportreid kohatud inimestest (Unt, Vahing, Oksanen, Želnin), ja meenutusi abikaasa Olev Antonist. Autor on kord empaatiline ja kaaskodanikke mõistev, kord kriipiv ja ühiskonda ümbertegev, siis aga taas iseendale ja teistele andestav. <br /> <br />Nii või teisiti haarab ta lugejat kaasa, sundimata teda siiski endaga kõiges nõus olema. Taolist ausat ja samas valulevat publitsistikat ei kohta just sageli.
